Ajalooblogi: Jõulud linnakodaniku majamuuseumis

Jõulud on juba ukse taga ning jõululaupäeva ootuses on ka linnakodaniku majamuuseumis välja pandud jõulukaunistused ja tuppa toodud jõulupuu. Jõulukuusk on üles seatud 1930. aastate korteris ning on ehitud ajastumoodi silmas pidades.

ill 1 Jõulukuusk linnakodaniku majamuuseumis. Foto: E. Mikko

Eestis hakati jõulukuuske tuppa tooma ning kaunistama 200. aastat tagasi, esmalt siinsete sakslaste ja sakslikumate linnakodanike kodudes. Tolleaegsed jõulupuud olid väikesed ning paigutati lauale, neid kaunistati vahaküünalde, jõulukompvekkide, piparkookide, suhkurdatud mandlite, õunte ja kuldseks värvitud (koorimata) kreekapähklitega.  20. sajandi alguses oli jõulupuu leidnud oma koha peaaegu igas peres ja avalikus asutuses. Ajajooksul hakati tuppa tooma üha suuremaid puid, mida linnarahvas hankis spetsiaalsetelt müügiplatsidelt ning maarahvas oma metsast.

 Tavalise kuusepuu muudavad eriliseks kaunistused ja ehted, mis on paljudes peredes kallisasjadeks ning jõulude lõpus alati hoolikalt kokku pakitakse. Linnakodanikumaja jõulukuuske ehivad: paberist kommiehted, klaashelmestest ketid, klaaskuulid, loomad, vatist köögiviljad, piparkoogid, küünlad jpt toredad jõuluehted. Kuuse ehtimiseks on kasutatud Virve Pikka ja Vaike Salusti 2009. aastal muuseumile annetatud jõulueheteid. Järgnevalt olen väljatoonud mõned toredamad näited silmailuks:

ll 2 Tiputähe asemel kaunistab linnakodaniku jõulukuuske piparkook rahvusliku kaheksakand ornamendi ja pühade tervitusega. Foto: E. Mikko
ill 3 Isuäratavaks kaunistuseks on jõulupuul ka vatist redised ja ehtekommid. Foto: E. Mikko
ill 4 Imearmas klaasist jõuluehe – laps nukuga. Foto: E. Mikko
ill 5 Sada aastat tagasi oli jõuluvanal seljas lambanahkne kasukas ja käes kirjud käpikud. Moodsa punase kuue sai jõuluvana endale selga alles 20. sajandi teises pooles. Foto: E. Mikko
ill 6 Laste lemmik eheteks on läbiaja olnud loomi ja linde kujutavad jõuluehted. See õhkõrnast  klaasist papagoi paneb silma särama nii noorel kui ka vanal muusemi külastajal. Foto: E. Mikko
ill 8 Käsitsi maalitud klaaskuul annab jõulukuusele isikupära. Foto: E. Mikko
ill 9 Klaasehetest on kuusel ka kreekapähkel ja  korv roosidega. Foto: E. Mikko

Linnakodaniku maja jõuluukuusele on peidetud ka üks jõulumäng. Nimelt on jõuluehete ajaloost teada legend, et sakslastest lapsevanemad valisid jõulude ajal välja kõige targema lapse selle järgi, kes leidis kõige kiiremini teiste jõuluehete seast üles kurgikujulise ehte ning selle jõulupuu otsa riputas. Niimoodi väljavalitud laps sai jõuluvanalt lisa kingituse. Linnakodaniku maja jõulukuusel on kurgikujuline jõuluehe peidetud kuuseokstele – tule vaata, kas leiad selle üles!

ill 10 Kurgimäng- tule leia kurk jõulupuult!. Pildil olev kurk kuulus arvatavast väikese plastikust jõulukuuse ehtekomplekti ning pärineb 1970. või 1980. aastatest. Foto: E. Mikko

Jõulukaardid

Lisaks jõulukuuse ehtimisel oli vanasti tavaks saata oma lähedastele sugulastele ning sõpradele jõulu- ja uusaastakaarte. Saadud jõulukaardid asetati lauale või kummutile ritta kõigile nägemiseks ning ka aegajalt üle lugemiseks ja omakeste meenutamiseks. Lauale seatud jõulukaardid tekitavad tõeliselt sooja jõulutunde ning on ka omaette jõulukaunistuseks. Saada sinagi see aasta mõnele oma lähedasele jõulukaart, et kanda edasi seda ilusat jõulutraditsiooni!

Alljärgnevalt olen toonud valiku armsaid jõulukaarte SA Virumaa muuseumide kogust, mida võib näha ka linnakodaniku majamuuseumis:

ill 11 RM 3141 Ar 12089
ill 12 RM 6623 Ar 1351:54
ill 13 RM 6623 Ar 1351:55
ill 14 RM 6623 Ar 1351:77
ill 15 RM 6895 Ar 1444:107
ill 16 RM 6623 Ar 1351:63
ill 17 RM 6623 Ar 1351:69
ill 18 RM 6623 Ar 1351:73

Soovin teile rahulikke jõulupühi ja head vana aasta lõppu!

Egle Mikko
Teadur, koguhoidja-säilitaja, konservaator

Kasutatud kirjandus:
T. Vaaro, T. Tammer, E. Toots, A. Luud. Jõulud jutustavad: jõuluehteid, mänguasju ja postkaarte Tartu Mänguasjamuuseumist. 2012. Tammeraamat. Harjumaa.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s