Ajalooblogi: Erni Krusten

RMF1698_17_7
RMF 1698:17 Rakvere, Kastani 17. Foto Tairo Lutter

Jalutades mööda Rakvere kõige värvilisemast majast, mida me praegu teame kunstnik Riho Hüti kodu ja ateljeena, jääb silma tahvel ukse kõrval, mis märgib selle maja veel ühe loomeinimese, nimelt kirjanik Erni Krusteni (30.04.1900 – 16.06.1984) elukohaks.

RMF357
RMF 357 Kirjanik Erni Krusten. 1963. Foto N. Kotšnev

Kuigi Kastani tänava majas elas kirjanik ühe kümnendi, siis Virumaale asus ta juba 1930. aastate alguses ning töötas siin mitmel pool aednikuna ja hiljem ajakirjanikuna.

Harrastuskunstnik Ella Rajari 1968.a. maalitud aednik Erni Krusteni portree on jõudnud muuseumi kogusse. Kahjuks ei ole koos sellega talletatud teavet, kas kunstnikku inspireeris portreed tegema kirjaniku looming või oli modelli valikuks muu põhjus.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

RM _ 6846 K 345:1 Aednik Erni Krusteni portree 1968 / Ella Rajari

Muuseumi kogus on veel teinegi kunstitöö, kus kujutatud loodusesõbrast kirjanikku. See on Romulus Tiituse šarž.

RM_6100K455_123_1
RM _ 6100 K 455:123 Tiitus, Romulus. Erni Krusten, kirjanik, šarž

Kindlasti on väärt avastamist Erni Krusteni romaan „Noorte südamed“, mis algab lausega: „Nüüd astub ta juba üle Piira silla…“ ja mille tegelased toimetavad Rakveres ning Kulinal.

 

Pilvi Põldma

Sa Virumaa Muuseumid peavarahoidja

Ajalooblogi: Võiduajamine, mille auhinnaks oli Palmse mõis 

Ratsakunst ja hobused on Palmse parunitel alati tähtsal kohal olnud. Carl Magnus von der Pahlenil olnud tallis 36 sõiduhobust. Ka tema poeg, Alexander, olnud kirglik ratsutaja kes tihti talli külastas, et oma lemmikhobusele midagi suupärast viia. Anna von Grünewaldti mälestustest võib lugeda, et ka Alexandri lapsed veetsid aega külade vahel ratsavõistlusi pidades.    

1909. aasta 27. juuni/10 juuli

kirjutab Nordlievländische Zeitung Tallinna ratsakunsti edendamise seltsi (Revaler Verein zur Förderung der Reitkunst) korraldatud ratsavõistlusest. Sellest võttis  osa värvikas seltskond – parun Pahlen Palmsest, von Neff Muuga mõisast, Albert Kuldkepp Kärevete mõisast ning preili Mary Hoepenner.  Distants oli järgmine: Tallinn, Keila, Saue, Saku, Tallinn – ühtekokku 60 versta (64km).  

Esimese koha sai härra Kuldkepp, kellel kulus vahemaa läbimiseks 3 tundi ja 45 minutit, 7 minutit hiljem jõudis finišisse von Neff. Parun Pahleni jaoks lõppes võidusõit üsna õnnetult. Saku lähedal vajus tema hobune läbi silla ning loom leiti päev hiljem surnult.

Nordlievländische Zeitung Nr 142. 27.juuni/10. juuli 1909 

 

Gustav und Hans Georg

Foto. Gustav Christian von der Pahlen koos poja Hans Georgiga Palmses aastal 1914. (von der Pahlenite erakogust)

 

Kaks sajandit varem toimus rahvasuu kohaselt võiduajamine, mille auhinnaks oli Palmse mõis.  

 „[…]Olles lähedane ja usaldusalune, olewat üks Pahleneid, Arend Pahlen, suutnud sooritada koos teise mõisnikuga Wene keisrile Peeter I. mingi erilise teene, mille eest Palmse loss lubati sellele neist kahest, kumb jõuab enne sinna. Lähtekohaks oli tsaari palee Peterburis, kust wäljuti tõllaga, kumbki oma hobustega. Täites wäljumisel ettekirjutatud nõuded, sõideti kõrwuti mööda pikka maanteed, kui äkki teise mõisniku tõld põlema süttis. See juhtunud umbes Waiwara mõisa piirkonnas. Sõiduriista kustutamine ja parandamine nõudis aega, selle aja jooksul jõudis Pahlen oma hobustega ja tõllaga hea hulga maad wõistlejast ette, kes teda enam ei tabanud. Loss langes loomulikult Pahlenile. Nagu hiljem selgunud, olla Pahlen isiklikult lähtekohas enne wäljasõitu puistanud liiva wastase tõllarattarummu, kus see kauase hõõrumise tagajärjel süütas sõiduki. Kui keiser sellest kuulnud, naernud südamest, ja kuigi mõis poolkaudu pettusega langes Pahlenile, jättis ta selle siiski temale, hinnates eriti viimase leidlikkust.[…]“

Postimees, nr. 251, 18 september 1939 

 

Pahlenite perekonna kohta kogutud legende saab lugeda raamatust „Palmse lood. Geschichten von Palms, kuhu on koondatud F.R Kreutzwaldi poolt kogutud ja kirja pandud rahvajutud.

 

Susanna Murel
SA Virumaa Muuseumid teadur

 

Ajalooblogi: Georg Lurich

Georg Lurich (22.04.1876 – 22.01.1920) ei vaja lähemat tutvustamist, suurest sportlasest on palju räägitud ja kirjutatud ning aastal 2018 paigaldati Väike-Maarjasse ka mälestussammas sealt pärit suurmehele.

RMF1408_80
RMF 1408:80

Käsikirjas „Kultuurilooline Väike-Maarja“ on Eduard Leppik kirjutanud muidugi ka Lurichite perekonnast. Avaldame siinkohal käsikirjast kaks rahvajuttu, mis näitavad Lurichit kui karskuse eest seisjat.

Lurichil olnud väga raske rauast jalutuskepp, et käieski kogu aeg käelihaseid harjutada. Kord läinud ta millegi pärast oma isa kõrtsi ja pannud kepi ukse kõrvale nurka. Üks turske purjus mees kiidelnud parajasti, et toob õla kõrgusele tõstetud sirge käega ämbritäie vett kaevult kõrtsi, kui keegi talle toobi viina ostab. Lurich lausunud seda kuuldes, et vennike ei jõua nõnda tema keppigi ukse juurest leti ette tuua. Ärpleja läinud kohe turri ja tahtnud kihla vedada. Lurich pannud välja suure summa – sada rubla. Vastasel olevat ainult üks rubla olnud. Seepärast lepitud kokku, et ta kaotuse korral loobub joomisest. Löödud kätt. Kõik mehed lubanud tunnistajad olla. Uhkustaja haaranud enesekindlalt kepi, aga juba mõne sammu järel hakanud käsi vajuma ning jalad teinud pingutusest vinta-vänta nagu tantsukarul. Meeste naerumürina saatel prantsatanud kiidukukk istuli. „Viin teeb kõik niisuguseks,“ muianud Lurich, „ei jõua täismehe jalutuskeppigi tõsta“.

 

Teinekord jälle tahtnud Lurich karskuse kuratooriumi teemajas (asus endises Ärina kõrtsis) limonaadi juua. Sooja ilma tõttu võtnud ta seal istet maja ees pingil. Parajasti tuigerdanud mööda kaks purjus leeripoissi, kes kuulsat jõumeest ära ei tundnud, sest üks neist lausunud pilkavalt: „Näe, vasikas tulnud karskuse majasse vurtsu vett lürpima!“ Lurich läinud seda kuuldes rahurikkujate juurde, sasinud neil turjast kinni, surunud noormehed nägupidi kokku ja visanud nad nõnda sõnagi lausumata üle aia tikripõõsasse.

RM 3250 Ar1k_735

 

Pilvi Põldmaa SA Virumaa Muuseumid peavarahoidja

Ajalooblogi: Tõstamaa paruni talupojapulm

93872758_1052547565131593_5794379080983904256_n

Tõstamaa mõis sissesõiduteega (Foto: J. Sutt, 1911; ERM Fk 196:22)

  Nagu muid inimesi, nii oli ka mõisnikke igasuguseid: häid, halbu, osavõtlikke, ükskõikseid ja muid. Ka paljudele Palmse mõisast võrsunud von der Pahlenite pereliikmetele, aga nagu selgub teistelegi, polnud inimlikkus ja hea läbisaamine endast sotsiaalselt ja varanduslikult positsioonilt madalamas seisundis olevate inimestega sugugi võõras.

Järgnev olukirjeldus ajalehest Ristirahwa Pühhapäevaleht kirjeldab Tõstamaa mõisa omaniku parun August Stael von Holsteini head õnne endale rahvalähedaste abikaasade leidmisel. Kui palju autor loole omalt poolt värvi juurde on lisanud, jäägu igaühe enda otsustada…

 

Testamaalt Testama walla ja mõisawanema, herra Stael v. Holstein, keskis näib üks wastakute armastus ja auustamine walitsewad, mis igalpool alamate ja ülemate sekka soowida oleks ja palju head wilja kannaks. Üks sealt walla mees kirjutab meile sest pitkemalt ja wist on hea, meie päiwil, kus palju pahhu asju ilmub, häid asju mitte waka alla panna. — Paneme siis lühidalt mõnda sest kirjast siin ülles: “Aastal 1876 Mai kuus kosis Testamaa herra omale noore prõua, Palmsi herra tütre. Kui noor paar Tõstamaale tuli olid kõik talu wärawad maantee ääres tuledega ja kaskedega ehitatud. Jaani laupääwal tehti mõisas wallale suured joodud ja kõik olid rõõmsuste üheskous. Noor prõua oli üks kiriku ja koolide armastaja ja tahtis ka koolilastega tutwaks saada, sellepärast walmistas Juuli kuus neile kaa suurt pidu, kus õpetaja ja koolmeistrid ja lapsed rohelise platsi peal pärast kiriku teenistust kokku tullid. Lastele jagati rohuaja marju ja muud meelehead ja prõua ise oli nii lahke ja rõõmus nende seas, nagu oleksid naad kõik tema omad olnud. Ei wõinud ma wet omast silmist keelda, kui oma wanas eas niisugust rõõmu nägin, kellest noori ja manu kasutati. — Aga see rõõm ei kestanud kauaks, sest Detsembri kuus wõttis Jumal selle armsa inimese surma läbbi meitest ära ja pani kõik mõistlikud inimesed leinama. Paar aastat läks nõnda mööda, siis kosis Testamaa herra nüüd aastal 1879 jälle noore abikaasa, Luunja herra tütre. Kui ta 17mal Juunil noore prouaga esimest korda Testamaale tuli, ei tahtnud wald ka mitte tema rõõmust osa wõtmata jääda. Tükk maad mõisast eemal, kus mõisa plats hakkab, ehitati wärawat lillede ja krantsidega ja seal teretas rahwas noore paari; ja kui tõld seisma jäi, tehti ka nalja, et küsiti, kas neil ka passi ja luba käes, mõisa sõita; aga selle ajaga, kui seal juures juttu aeti ja naerdi, wõtsid mehed hobused tõlla eest ära ja waata, se oli jälle nagu kimbatus, kuida nüüd edasi saada. Aga pea leiti nõuu: mehed hakkasid ise tõllast kinni ja rõõmsa hurra hüüdmisega wiidi tõld mõisa trepi ette, kus herra ja proua südamest selle auustamise eest tänasid ja rahwaga terwiksid jõiwad. Nädal hiljem kutsuti kõik wald kokku, walla ametmehed kutse kirjade läbbi, ja siis oli mõisas suur pidu walmistud ja lauad kaetud, kus südame kinnitust pakuti. Mõisas oli sel päewal ka hulk wõõraid ja need wõtsid sest pidust osa ja naljakas ja ilus oli näha, et noor prõua ja muud wõõrad prouad endid olid talu rahwa riietega ehitanud, ega olnud tunda, kes olli prõua ehk talu naene. — Ma olen rõõmuga pealt waadanud kuida ülemad ja alamad endid seal ühendasid ja mõnda head ja mõistliku sõna isekeskis rääkisid. Alandus on kõige ristiinimeste au, ja mitte häbi. Andku Jumal, et kõik ülemad hakaksid oma alamaid armastama ja auustama ja et see ka sünniks wastastiku; külap mitmed asjad oleksid siis parema korra peal. Õnnistagu Jumal meie noort prõuad, et ta oleks oma majale kui nurgakiwi, ja olgu temal ikka Jumala kartuse meel, mis kõige tarkuse hakatus on.”

M. K. M. K. Testamaalt. – Ristirahwa Pühhapäevaleht, 1879, nr 53.

Esimene parun A. Stael von Holsteini abikaasadest oli Palmse mõisas üles kasvanud parun Alexander von der Pahleni tütar Katharina (Kitty) Natalie Adelaide, kes sündis Tallinnas 17. novembril 1853, abiellus parun A. Stael von Holsteiniga 1876. aasta mais ning suri juba 18. jaanuaril 1877 Tõstamaal. A. Stael von Holsteini teine abikaasa, kellest nupukese teises pooles juttu, oli Sophia Heloise Lucie von Nolcken Luunjast.

 

Uno Trumm SA Virumaa Muuseumid vanemteadur

Ajalooblogi: Mälestusi Palmse mõisast 

1976. aastal juulis käisid Tartu Riikliku ülikooli I.kursuse  üliõpilaspraktikandid  Elle Allkivi, Sirje Kõrgnurm ja Sirje Promet Palmse mõisas välitöödel.

Muuhulgas kogusid nad rohkesti mälestusi mõisaelust, mõisnikest ja kombestikust. Alljärgnevalt leiate mõned lood ja juhtumised nagu need 1976. aastal kirja pandi.  

 

Paruni kohitsemise lugu 

 Proua toatüdruku Juuli jutustus Emilie Kuusklale:

“Parun olnud elumehelike kalduvustega mees. Eriti meeldinud vallatleda noorte neidudega. Tihti läinud see vallatlemine üle igasuguse piiri. Parun arvas, et talle kui parunile on kõik lubatud, et tema võib käituda nagu heaks arvab. Paruni selline käitumine aga vihastas küla noormehi. Tüdrukute kaebused parunihärra kohta aina tihenesid. Lõpuks sai poistel mõõt täis ja nad mõtlesid välja toreda plaani.

Kord jalutas parun järjekordset õhtust jalutuskäiku Aleksandri pargis. Noormehed varitsesid teda põõsastes, suur kartulikott kaasas. Kui parun ühe teekäänaku peal keerama hakkas, hüppasid poisid puu tagant välja ja ropsti! Parunile kott pähe. Ja siis püksid maha ning parunit kohitsema. Parun karjunud nagu ratta peal. „Kas jätad külatüdrukud rahule?“ küsisid poisid. „Minu ausõna, laske mind lahti! Võtke see kott peast ära, luban teile, mida ainult tahate!“ vastanud parun. Pika jutu ja manitsuste peale võeti parunil kott peast ära ja jäeti ta rahule. Härral olnud üpris piinlik, tükk aega ei käinud ta majast väljas. Tüdrukud aga jättis ta rahule. Kui ta silm mõnele kenale noorele tüdrukule peatuma jäigi, keeras ta pea ruttu kõrvale ja eemaldus kiirel sammul.”

 Emilie Kuuskla 1976. ERM EAp 560 EA 145:1/4-112 

 

Partide karjatamise lugu 

10-aastaselt läks Marie mõisas pardikarja. Partide jaoks oli ehitatud tiigi kaldale suur pardimaja. Mudatiik asus viinavabriku taga. Suvel oli parte palju, umbes 100 ringis. Nende arv vähenes tunduvalt peale hilissuvist ja sügisest külaskäikude aega. Talvel oli parte majas vaevalt 50 ringis. Marie söötis hommikuti parte ja ajas siis nad mudatiiki. Ise istus ta tiigi kaldal, vits pihus ja ajas neid parte, kes kaldale tulid, vette tagasi. Parte oli palju ja nad olid päris sõnakuulmatud. Järgmine söögiaeg oli lõuna paiku ja õhtul kella 6-7 paiku aeti nad majja tagasi. Õhtul tegeles nendega pardimaja valvur.  

Kord lõuna ajal tuli üks mõisapreilidest, pikk valge kleit seljas tiigi äärde kõndima. Tal oli kaasas partide söötmiseks veidi leiba. Ta seisis kaldal ja viskas leivatükikesi vette. Pärast ta tuli, seisatas Marie juures ja ütles „See on üks tore töö, valvata parte. Nad on nii armsakesed ja ujuvad nii vahvasti.  

 Marie Veeväli 1976. ERM EAp 560 EA 145:1/4-112 

 

Rohkem Palmse mõisaga seotud mälestusi ja rahvapärimust on võimalik lugeda SA Virumaa Muuseumid Toimetistest 2015, mis on digitaalselt kättesaadav SIIT .

Foto Viinavabrik 1890

Palmse viinavabrik aastal 1890

Ajalooblogi: Eva Novek

Palju õnne 95. sünnipäevaks Rakvere Teatri näitlejale Eva Novekile, kes rõõmustas teatrisõpru lavalaudadel aastatel 1954 – 1990.

Siin muuseumikogust mõned fotojäädvustused tema rollidest.

 

M. Twain “Tom Sawyeri seiklused”, lavastajad Kulno Süvalep ja Paul Kilgas.

Esietendus 11 veebruar 1956 a. Tom- Eva Novek, Becky- Marta Aasa. Foto A. Viilma 1956.

 

J. Slowacki “Maria Stuart”. Lavastaja K. Süvalep.

Esietendus 13.03. 1960. Foto A. Viilma 1960

 

E.Vilde “Raudsed käed”. Lavastaja K. Süvalep.

Esietendus 27.12.1960. Juuli – Eva Novek, Villem – Edgar Valge. Foto A. Viilma 1960

 

A. Tšehhov. „Onu Vanja“. Lavastaja N. Petrova.

Esietendus 13.05.1978. Foto H. Köss, 1979. Lapsehoidja Marina – Eva Novek.

 

 

P.– E. Rummo „Rakvere romanss“ (J. Krossi „Rakvere romaani“ põhjal) . Lavastaja R. Trass.

Esietendus 28.11.1982. Berend Falck – Madis Kalmet, proua Gertrude von Tiesenhausen – Eva Novek. Foto H. Köss 1982

 

K. Saaber „Koduvõõrad“. Lavastaja M. Kalmet.

Esietendus 20.11.1987. Helene Ambur – Eva Novek. Foto A. Mägi 1987

 

Oma 80. sünnipäeva puhul kohtus Eva Novek huvilistega Rakvere linnakodaniku maja Sidroni salongis. Pikka ja sisukat teatriteed aitasid meenutada omaaegsed kolleegid Kitty Eller ja Aarne Üksküla. Foto T. Lutter, 2005

 

Pilvi Põldma

SA Virumaa Muuseumid varahoidja

 

Ajalooblogi:Webermann ja Leetberg

Saabuvate ülestõusmispühade eel sirvides muuseumikogus olevaid pühadekaarte hakkasid silma kaks kaarti, mis saadetud tuntud keelemehele Kaarel Leetbergile 1942. ja 1943.a.

Kaart ülestõusmispühadeks Otto Alexander Webermannilt Karl Leetbergile 1942.a.

RM_2811Ar12034_16_3RM_2811Ar12034_16_2

 

Kaart ülestõusmispühadeks Otto Alexander Webermannilt Karl Leetbergile 1943.a.

RM_2811Ar12034_19_3RM_2811Ar12034_19_2

 

Meenutame, et mõlemad Virumaalt pärit ja Rakvere Gümnaasiumis õppinud mehed on Eesti kultuuriloos tuntud tegijad – üks keele- ja teine kirjandusteadlane.

RMF1067_60_1.jpg

Kaarel Leetberg (RMF 1067:60)

Kaarel Leetberg (1867–1945) on pärit Vihula valla Armi karjamõisa rentniku perest. Ta õppis Rakvere algkoolis ja kreiskoolis ning Peterburi Anna Gümnaasiumis. 1893.a. lõpetas Tartu Ülikooli filoloogiakandidaadi kraadiga võrdleva keeleteaduse alal. Kaarel Leetberg oli aastast 1917 Rakvere poeglaste gümnaasiumi eesti keele õpetaja, 1922–1931 gümnaasiumi direktor. Keeleteadlasena uuris Leetberg keelekorraldust, koostas keeleõpikuid, avaldas keeleteaduslikke brošüüre. Lisaks keeleteadusele tegeles K. Leetberg ka tõlkimisega. Ta on vahendanud eesti keelde J. Aho, H. C. Anderseni, L. Tolstoi jt teoseid, tema tõlkes on ilmunud ka B. Russowi „Liivimaa kroonika“

RMF1317_8

Otto Aleksander Webermann Rakvere Linna Ühisgümnaasiumi õpilasena 1935.a. (RMF 1317:8)

Otto Aleksander Webermann (1915–1971) on pärit samuti Vihula vallast, aga tema sündis Kavastu küla taluomaniku peres. Õppis Kavastu ja Vihula algkoolis, aastatel 1930 – 1935 Rakvere Ühisgümnaasiumis. Ta alustas õpinguid Tartu Ülikoolis filosoofiateaduskonnas, kuid sattus Õpetatud Eesti Seltsi ülesandel Saksamaale. II maailmasõja lõpuaastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, millele järgnes sõjavangilaager. Sõjajärgsetel aastatel töötas Webermann Lübeckis ja Göttingenis õpetajana. 1951.a. sai Göttingeni Ülikoolist doktorikraadi ning töötas samas aastaid õppejõuna. Tema uurimisteemadeks oli peamiselt 18.saj lõpu – 19. saj alguse eesti kirjandus ning rahvusvahelised kirjandussuhted.

 

Pilvi Põldma

Peavarahoidja

 

 

 

 

 

 

 

Ajalooblogi: Virumaa kõige vanem inimene

1711. aastal asus Kadrina koguduse pastoriks Georg Handtwig, kes jäi sellesse ametisse tervelt 22 aastaks. Esimesed kümmekond aastat olid tema sissekirjutused koguduse surmameetrikasse üsna lakoonilised, piirdudes ainult minimaalselt vajalike andmetega: nimi, elukoht ja matmise kuupäev. Sageli polnud mainitud kadunukeste vanust, naiste puhul mõnikord ka mitte nende nime.

Ajapikku, kui pastor koguduseliikmeid lähemalt tundma õppis, muutusid kirjed meetrikaraamatus pikemaks ning sageli kirjeldati põgusalt ka surnu elukäiku, nimetades tema eluloo olulisemaid seiku: vanus, perekonnaseis, mitme abikaasaga ja kui pikalt koos elanud, poegade ja tütarde arv, elusolevate poegade ja tütarde arv jms.

18. juulil 1731 maeti Kadrina surnuaiale tõenäoliselt Virumaa seniajani kõige vanem mees Andres. Kuna ta oli surres G. Handtwig teadmise kohaselt 116-aastane, pidi ta olema sündinud 1615. aasta paiku. Pastori andmeil oli tema sünnikoht Lapimaal Nordbotteni läänis ning ta tuli Kadrina kihelkonda Rootsi ajal, 1671. aasta paiku ja tegutses siin ehitusmeistrina. Naist ega lapsi tal ei olnud. Pastori hinnangul suri Andres vanadusse. 

91753808_256391465527050_5285037028155588608_n

Leheküljed Kadrina koguduse meetrikaraamatust. EAA 1227, 3, 1: 419p-420

 

Uno Trumm. SA Virumaa Muuseumid vanemteadur.

Ajalooblogi:Lauamängud

Praegust olukorda arvestades, kus palutakse inimestel kodus püsida ja kus peredel on tekkinud piisavalt vaba aega, oleks tore mõni lauamäng riiulilt või kapist välja otsida ja lauamänguõhtuid korraldada. See aitab hoida meele erksa ja peletab igavust.

Vaatasime üle meie muuseumi kogus olevad lauamängud.

Ühed vanemad on pärit Rakveres Pikk t 50 elanud Sidroni perekonnast. Selles peres kasvas 19. saj lõpus 3 tütart – Amanda Juliane, Adolfine Elisabeth ja Elfriede Margarethe. Nagu tüdrukud ikka mängisid nad nukkudega ning tegid palju näputööd, aga neist on jäänud meile ka mõned lauamängud.

 

Lauamäng “Sõdurid” 

RM_3183Aj619_3_pisipilt
Lauamäng “Sõdurid” (RM 3183 Aj 619:3)

 

Lauamäng Reis ümber maailma, mille tüdrukud on ilmselt ise teinud

RM_3183Aj619_4_1
Lauamäng Reis ümber maailma (RM 3183 Aj 619:4)

 

Peres oli ka tore malelaud, ilmselt ka ise tehtud ning säilinud on ka luust malendid.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Malelaud (RM 3176 Aj 823:2)
OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Malendid (RM 3183 Aj 619:1)

 

Teine tore kogum on lauamängud, millega mängis   1960.aastate esimesel poolel Rakveres Tartu tänaval elanud Anne.

Lauamäng “Tunne loodust” aastast 1963

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Lauamäng “Tunne loodust” aastast 1963 (RM _ 6988 Aj 1732:10)

Õpetuse järgi koosneb mäng karpi kleebitud trükitud mänguväljast, ühest täringust, 8 mängunupust ja neljast kaardist.

 

Lauamäng Lend Kuule

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
RM _ 6988 Aj 1732:11 Lauamäng Lend Kuule

Täringumäng, millega sai teha tiiru umber maakera ja võitja jõudis kuule.

 

Lauamäng Lill-mosaiik

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
RM _ 6988 Aj 1732:12 Lauamäng Lill-mosaiik

See oli Estoplastist toodetud mäng, milles oli auklik aluslaud, kuhu sai erinevaid imelisi mustreid laduda nii etteantud jooniste järgi kui ka vabalt fantaasiat lennata lastes.

 

Lauamäng Kes on osavam?

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
RM _ 6988 Aj 1732:15 Lauamäng Kes on osavam?

 

Kirbumäng

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
RM 6988 Aj 1732:13 Kirbumäng

Karbis mängu alus, kus keskel plastist kausike. Mängunuppudeks olid eri värvilised litrid- 1 suur ja 6 väikest ning nende lennutamisega tuli punkte koguda.

 

Virumaa Muuseumi kogud

Ajalooblogi:Palmse mõis vanadel kaartidel

Kuigi hetkel on Palmse mõis külastajatele suletud,  saab kunagi mõisale kuulunud maa-alaga tutvuda ka digitaliseeritud kaartide kaudu!

Mõisamaade kaardid annavad ajaloohuvilistele võimaluse jälgida mõisa arengut  ning võrrelda maastiku ja elukeskkonna muutusi. Lisaks on paljud vanad kaardid kaunilt illustreeritud kunstiteosed. Palmse mõisa maid ja piire kujutavaid kaarte on Eesti arhiivides arvukalt ning siinkohal tahaksingi välja tuua mõned põnevamad eksemplarid. Kuna mõned Palmse mõisnikud olid harrastuskunstnikud, on osa kaarte sündinud nende sulest. 

Esimene teadaolev mõisasüdant kujutav kaart pärineb aastast 1753 ning on joonestatud Palmses sündinud Gustav Friedrich von der Pahleni (1730-1790) poolt, kes tegeles mõisa majandamisega pärast oma isa, Arend Dietrich von der Pahleni surma.

Karte von dem Hoflage Palms 1753

Palmse mõisasüda 1753. Karte von dem Hoflage Palms 1753 (EAA 1690.1.34)

 

Vabahärra Carl Magnus von der Pahlen (1779 – 1863) joonestas oma noorusaastatel mitmeid kaarte Palmse mõisasüdamest ja seda ümbritsevatest maadest. Alloleval kaardil aastast 1795 on kujutatud Eru ranna talukohti ja nende ümbrust. Ära tuleks märkida, et 1795. aastal  oli C. M. von der Pahlen kuueteistkümneaastane noormees. 

Karte von den Erroschen Strand

Eru ranna talupered. Karte von den Erroschen Strand Gesinden mit ihren Gegenden.(EAA 1690.1.45)

 

1840. aastal parun Peter von der Pahleni poolt joonistatud kaardi teeb omapäraseks ülemises paremas nurgas olev mõisahoone 1. korruse põrandaplaan. Lisaks on täpselt näha erinevate hoonete asukohad ning nende eesmärk. 

Plan des Hofes Palms 1840

Palmse mõisasüda 1840. Plan des Hofes Palms 1840. (EAA 1690.1.36)

 

Üks detailsemaid kaarte Palmse mõisast pole siiski tehtud von der Pahlenite, vaid vannutatud maamõõtja Carl August Jürgensi poolt. 

1970-ndatel aastatel leiti Palmse mõisa pööningult katuse vahetuse käigus suur (3,8×4,2m) Palmse mõisamaade kaart, mis oli arvatavasti sinna jäänud pärast Pahlenite lahkumist Saksamaale. Kaardi joonestas ja koloreeris vannutatud maamõõtja Carl August Jürgens aastatel 1859 – 1864, vabahärra Carl Magnus von der Pahleni tellimusel. J. Whatmani paberivabriku vesimärgiga kaltsupaberile akvarellide ja tindiga joonestatud kaart koosneb 35st omavahel kokku liimitud paberpoognast.   Aastatel 2002 – 2018 rippus kaart Palmse mõisas kindrali toa seinal, kuid tingitud ebasobivatest tingimustest halvenes kaardi seisukord.

2018. aastal võeti ette kaardi konserveerimis- ja digiteerimistööd koostöös SA EVM Konserveerimis- ja digiteerimiskeskusega KANUT. 

OÜ Artproofis valmistati koopia, mis nüüd on originaalkaardi asemel Palmse mõisas eksponeeritud. 

Special KarteRM_7045_Ar12099

Pilt SPECIAL KARTE von dem im Ehstlandischen Gouvernement Wierlandische Kreise und St. Katharinenschen Kirchspiele belegenen privaten Gute PALMS. Aufgemessen und gezeichnet in den Jahren von 1859 bis 1864 vom beeidigten Landmesser C. Jürgens. (RM_7045 Ar1 2099:1)

 

Digiteeritud kaartidega saab tutvuda Rahvusarhiivi kaartide infosüsteemis aadressil  www.ra.ee/kaardid.

Susanna Murel
SA Virumaa Muuseumid teadur