Ajalooblogi: Rakvere muuseum 90. IV osa: 1971 – 1980

1971 – 1980

1971.a. oli muuseum terve aasta suletud, kuna remont jätkus. Aasta lõpuks said suuremad tööd lõpetatud, kuid tegemata jäi osa maalritöid ja osa põrandaid, kuna parkett sai otsa. Mõningaid näitusi tehti väljaspool maja, näiteks näitleja Aleksander Viilma näitus teatris, rändnäitused kultuurimälestistest. Kunda muuseumis oli R. Sagritsa tööde näitus, rahvakunstimeistrite koondise “Uku” näitus, Helmut Joonuksi turisimimärkide ja embleemide kollektsiooni väljapanek, tehniliste mänguasjade näitus V. Sapožnini kogust.

Kunda muuseumis tähistati erinevate temaatiliste näitustega tehase 100. aastapäeva

RMF 1357:8 Kunda Tsemenditehase 100.aastapäeva tähistamine Kunda muuseumis 28.08.1971. Kätlevad EKP Rakvere Rajoonikomitee I sekretär Artur-Bernhard Upsi ja muuseumitöötaja Helvi Soodla. 

1971.a. sai muuseum endale lõpuks liiklusvahendi – bussi „Kuban“, millel muuseumi direktor koos teatri autojuhiga Krasnodaris järel käis. Buss oli mõeldud elanike teenindamiseks maakohtades, kus puudus elekter ja hoone, seetõttu oli bussiga kaasas hulk aparatuuri sh kinoaparatuur ning suur telk.  Aparatuur lammutati maha ning nii saadi ruumi eksponaatide ja näituste transpordiks.

Aasta lõpuks oli muuseumis 35 897 eksponaati.

1972.a. Kapitaalremont lõppes maikuus. Maja oli saanud täiesti uue ilme, kogu maja oli uuesti värvitud, ilusad uued ahjud, parkettpõrandad, alumisel korrusel võlvitud lagedega näitusesaal. Muuseumitöötajad olid mures, kuidas uusi põrandaid puhtana hoida, sest linn oli porine või talvel soolalumine. Nii otsustati koos bussiga saadud telgi presendist õmmelda kaitsesussid.

Maikuus pandi tagasi looduse osakonna ekspositsioon. Osa ruume kasutati ajutiste näituste tarbeks. Lausa 7 ruumis oli rajooni õpilastööde näitus.

RMF 1340:6 Vaade muuseumi näitusesaalidesse. Õpilastööde näitus. Foto P. Tooming 1972

Toimus kunstinäitusi ning sügisel oli seenenäitus ja aasta lõpus rajooni tööstuse ja põllumajanduse näitus.

Helmut Joonuks organiseeris kultuuritegelastega seotud kohtade tähistamist. Mälestuskivid või tahvlid avati Oskar Lutsule, Ernst Birnbaumile, Eduard Bornhöhele, Fr. Lütkele.

RMF 1014:1 Mälestuskivi Ernst Birnbaumile (1894 – 1965) Rakkes. Kivi kõrval seisavad E. Birnbaumi abikaasa Anna Birnbaum ja poeg Oleg Birnbaum. Foto H. Joonuks 1972

Sel aastal tuli muuseumisse teaduriks Tartu Ülikooli lõpetanud bioloog Ene Helm

RMF 950:42 Ene Helm ettekannet tegemas Rakvere muuseumi juubelikonverentsil. Foto H. Joonuks 11.02.1977

1973.a. tehti pingutusi uue ekspositsiooni ülespanekuks, ekspositsiooni-plaanid olid valmis ja antud kujundaja Marika Lareteile, kuid vitriinide valmimine takerdus erinevatel põhjustel.

Majas korraldati kunstinäitusi. Üheks suureks ettevõtmiseks oli ülerajooniline käsitöönäitus. Muuseumitöötajad külastasid piirkonna käsitööringe ja valisid näitusele töid. Näitus oli külastajate seas populaarne.

RMF 934:4 Käsitöönäitus 1978

Eelmisel aastal oli Moel avatud Eesti Piiritusetööstuse Muuseum. Nüüd anti see Rakvere Muuseumi filiaaliks. Moel jätkas  tööd Rutt Ojarand, kes oli muuseumi rajamise juures tegev olnud. Moel seati sisse omaette fondiraamatud ja sealne kogu jäi eraldiseisvaks koguks.

Moe mõisa viinaköök, kus avati 15.10.1971 Eesti piiritusetööstuse muuseum

Eraelu ümberkorraldused viisid Illa Kuslapi tööle  Viimsisse Kirovi nim kalurikolhoosi muuseumisse ning vanemteaduri kohale tuli geograafi haridusega Helle Oll.

RMFn 1573:3017 Helle Oll ja Leili Pajos koos muuseumile annetatud lipuga. Foto E. Kapstas 1975

1974. aasta alguspoolel tegeleti ekspositsioonide paigaldamisega. Kuigi töö oli tellitud kunstikombinaadist, siis väga palju praktilist tööd tegid ära muuseumitöötajad ise – kleebiti planšette, kleebiti fotosid alustele, kinnitati eksponaate, monteeriti planšette vitriinidesse. Selle käigus omandati erinevaid töövõtteid ja oskusi, mida sai edaspidi näituste tegemisel ära kasutada. Ekspositsioon avati 1. mail.

27. – 29. aug. toimus Rakveres vabariiklik muuseumitöötajate seminar, mille korraldamisega oli palju tööd. Korraldada tuli 80 inimese majutamine ja toitlustamine, ekskursioonid, lõpupidu. Loengud toimusid Lahemaa Rahvuspargi Ojaäärse õppebaasis, külastati Kunda ja Moe muuseume ning loomulikult Rakveres avatud ekspositsiooni.

RMF 939:18 Helmut Joonuks jagab selgitusi  vabariiklikust muuseumitöötajate seminarist osavõtjatele Palmses. Foto R. Oras 1974

Aasta jooksul oli muuseumis mitmeid kunstinäitusi, raamatunäitus muuseumi kogudest; näitustega tutvustati ka geoloogilisi vaatamisväärsusi ning toalilli.

RM 3158 K 394 Roman Salukivi. Rakvere Vallimägi II, kalanahast kollaaž 1973
RMFn 1543:3016 Toalillede väljapanek Rakvere muuseumis. Ene Helm ja Leili Pajos. Foto E. Kapstas 1974

1975.a. algatas muuseum linnakodaniku majamuuseumi asutamise mõtte. Selleks taotleti kahetoalist korterit põlengu järel taastamisel olevas majas Pikk tänav 3.  Kogumistegevuses seati eesmärgiks leida korteri sisutamiseks sobivat mööblit. Teine algatus muuseumilt oli Rakvere esmamainimise 750. aastapäeva tähistamine järgmisel aastal, milleks moodustati linnavalitsuse juurde korraldav komisjon.

Sel aastal asutati Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse Rakvere osakond, millest sai Gunnar Kirsi juhtimisel muuseumile tihe koostööpartner. Nende esimeseks tööks sai kaalukoja restaureerimine, sügisel alustati töid linnusel.

RMF 1444:7 Gunnar Kirss Rakvere linnuse avamisel. Foto H. Köss, 18.05.1988

Majas toimusid kunstinäitused, esimene klaasinäitus, rajooni käsitöömeistrite näitus, eksponeeriti Eesti kunstnike rindejoonistusi, valikut vabariikliku õpilastööde näituse töid. Maalinäitusega tähistati Richard Sagritsa 65. sünniaastapäeva.

1976.a. läks põhiliselt Rakvere linna juubeli tähe all. Ilmus Odette Kirsi koostatud brošüür, toimus linna ajaloo teaduslik konverents, avati erinäitus “Rakvere 1226 – 1976”, kus esimest korda olid eksponeeritud linnuse arheoloogilised leiud. Vallimäele paigaldati skulptor Riho Kulla kavandatud monument.

RMFn 1543:3055 Näitus Rakvere 1226 – 1976. Foto E. Kapstas, 1976
RMFn 1543:3052 Näitus Rakvere 1226 – 1976. Foto E. Kapstas, 1976
RMF 1014:8 Mälestusmärk Rakvere 750. aastapäeva tähistamiseks Vallimäel. Foto H. Joonuks, 1977

1977.a. tegevuses määras palju SSOR 60. aastapäeva tähistamine, milleks juhised tulid ministeeriumist. Muuseum proovis lihtsamalt läbi ajada – tegi rändnäituse, mille saatis ringlema. Kõik asutused kasutasid meelsasti, sest said linnukese kirja. Küll aga tähistati tõsiselt Rakvere Muuseumi Seltsi asutamise 50. aastapäeva – korraldati konverents, pandi välja näitus ja korraldati õhtul pidu. Üritusel osalesid ka muuseumi seltsi asutajad Arved Palgi ja Richard Leemets

RMF 969 Leili Pajos vestleb muuseumi seltsi asutajate Richard Leemetsa ja Arved Palgiga. Foto E. Kapstas
RMF 950:21 Rakvere Muuseumi 50. aastapäev. Direktor Leili Pajos võtab vastu õnnitlusi ENSV Ajaloomuuseumilt (Eve Peets, Peet Sillaots, Vello Kuldna)

1978.a. kulus palju aega ja energiat Kunda muuseumis uue ekspositsiooni tegemiseks.

Aasta lõpus külastas Kundat tähtis külaline

RMF 1011:2 Kosmonaut Georgi Gretško Kunda muuseumis 17.12.1978 vestlemas tehase direktori asetäitja, muuseumi aktivisti Endel Lindrega

Rakveres tuli tegeleda mitmete majandusmuredega. Talv oli väga külm ja puid ei jätkunud, maja on kogu aeg külm. Kevadel voolas lumesulamisvesi hoovipealsesse lattu sisse. Samuti tuli suurveega võidelda Moel.  Ajutised näitused olid enamasti kunsti- ja käsitöönäitused. Kavandati uut looduseosakonna ekspositsiooni, kuid teostamiseks raha ei jätkunud.

Aasta lõpul alustati muuseumihoone välisfassaadi remonti. Otsiti lahendusi keskkütte majja saamiseks, kuid edutult.

Sel aastal tekkisid uued plaanid linnakodaniku muuseumi rajamiseks. VRV Rakvere osakonna juhataja Gunnar Kirss pakkus selleks välja maja Pikk 50. VRV oli ostnud hoone oma kontorihooneks, kuid siis leiti, et krunt on liiga väike. Restauraatorid pakkusid, et annavad maja täitevkomiteele, tingimusel, et see läheb muuseumi kasutusse.  

1979. aastal oli jätkuvalt mureks külm maja. Tõsine õnnetus juhtus Kundas, kus pööningul lõhkes veetoru ning muuseumi ruumid ja alles avatud ekspositsioon said tõsiselt kannatada. Paar kuud kulus kuivatamiseks, siis oli võimalik hakata olukorda taastama.

Rakveres jätkus eelmise aasta lõpul alanud muuseumihoone remont.

RMF 1156:54 Muuseumi hoone remont. Foto H. Joonuks 1979

Aasta üks huvitavamaid näitusi oli “Rakvere linnuses toimuvatest töödest 1975 – 1979”. Eksponeeritud oli hulgaliselt arheoloogilisi leide ja paralleelselt alustati ka leidude arvelevõtmist kogusse.

RMFn 1047:1 Foto V. Rinaldo 1979
RMFn 1047:9 Foto V. Rinaldo, 1979
RMFn 1047:21 Foto V. Rinaldo, 1979

Kohustuse tähistada ENSV vabastamise 35. aastapäeva lahendasid muuseumitöötajad kavalal viisil – eksponeerisid endise laskurkorpuse sõjamehe, harrastusfotograaf Aleksei Palamaa fotonäitust „Kodulinna 35 aastat“

RMF 1041:5 Fotonäitus “Kodulinna 35 aastat” avamisel 20.09.1979

Alustati Pikk 50 maja lammutustöid, majast jäi püsti ainult mantelkorsten.

1980.aastal maja remont jätkus. Ette oli võetud akende vahetus, et taastada algsed väikeste ruutudega aknad, kui aknad olid kõik isesuurused ja nende paigaldamine võttis palju aega. Vahepeal saadeti kõik ehitajad Tallinnasse olümpiamängudega seotud objektidele ja töö seisis. Pikk 50 elumaja ja kõrvalhoone  said sügiseks katuse alla.

RM Fn 1543:3743 Vaade muuseumihoonele. Rakvere. Pikk tänav Foto E. Kapstas, 1980
Muuseumi töötajad peavarahoidja Laine Leedi sünnipäeval. Vasakult: Rutt Ojarand, Ene Helm, Helle Oll, Laine Leet, Leili Pajos, Odette Kirss, Illa Kuslap, Helvi Soodla.

Sel aastal oli muude hulgas muuseumis üks eriti kõmutekitanud näitus, mis tekitas koguni järjekorra muuseumi ukse taha. Veebruaris-märtsis oli avatud Vinni sovhoosis töötanud fotograafi Ain Kimberi aktifoto näitus. Külastajaid oli palju, enamuses mehed ja mõni lausa igapäevane külastaja.

Viimastel aastatel oli muuseumitöötajad võtnud sihiks tõsta muuseumi kategooriat. Selleks tehti aktiivset kogumistööd, et suurendada muuseumikogu. Nii oli kümnendi lõpuks muuseumikogu suurus 60 466. Külastajaid käis Rakveres 58 640, Kundas 3020, Moel 850.

Ajalooblogi: Rakvere muuseum 90. III osa 1961 – 1970

Jätkame Rakvere muuseumi kroonika lehitsemist. 1961 – 1970.

1961.a. kolis Tallinna t 3 majast välja rajooni arhiiv ja seega oli nüüd kogu maja muuseumi kasutuses. Kohe alustati remonti uutes juurdesaadud ja senistes ekspositsiooniruumides. Peale remondi lõppu taastati endine ekspositsioon looduse ja ajaloo osakonnas ning pandi välja uus ekspositsioon nõukogude perioodi kohta.

Ekspositsiooni korrastamine. Pildi taga tekst: Kust see tolm küll tuleb 1961

Rakvere Teatrile aluse pannud Rakvere Näitlejate Ringi 40.aastapäeva tähistati näituse ja koosviibimisega.

Rakvere Näitlejate Ringi 40. aastapäev 25.11.1961. Kõik osavõtjad tuletõrjemaja saalis.

Rakvere Näitlejate Ringi liige Roman Varts annab muuseumile üle eksponaate 25.11.1961

Aasta jooksul oli avatud rida kunstinäitusi: Eesti NSV fotokunst; Leedu graafiku V. Jurkunase personaalnäitus; J. Jenseni karikatuuride näitus; Roman Treumani personaalnäitus, rajooni isetegevuslike kunstnike näitus ja tarbekunstinäitus. Lisaks eksponeeriti veel Meremuuseumi näitus „Mehed, laevad, meri“.

Korraldati mitmeid kogumisekspeditsioone, muu hulgas Tudulinna, Roostoja ja Mäurassaare kanti,  1944.a seal tegutsenud partisanisalga tegevuspiirkonda.

Muuseumi koossesis oli järgmine: direktor Leili Pajos, teaduslikud  töötajad Odette Landberg-Kirss, Aleksander Rünk, Illa Kuslap, fondide hoidja Laine Leet. Töölt lahkus raamatupidaja August Aave, kes oli selles ametis olnud kogu sõjajärgse perioodi, asemele tuli Valve Madar.

Järgnevad kaksteist aastat olid neli tegusat ja aktiivset naist lisaks Virumaale hästi tuntud ka vabariigi muuseumitöötajate seas ning selles ringkonnas oli nende sõbralikuks hüüdnimeks „Rakvere moorid“.

Muuseumitöötajad Illa Kuslap ja Laine Leet

Odette Kirss ja Leili Pajos Tallinna tänaval, teel raamatukogusse 1960

Muuseumis oli 16 433 eksponaati ja külastajaid aasta jooksul 12488 (235 eksursiooni 5548 osalejaga).

Vabariiklik seminar Tallinnas 1961. Lõpupidu Vabaõhumuuseumis

Vasakult U. Roosimaa (loodusmuuseum), Odette Landberg, Leili Pajos, A. Altmäe (Vilde muuseum), Ants Pärna (Meremuuseum), Aleksander Krull (Võru muuseum)

1961.a. seminari lõpupeol tegi laulusõnad Ants Pärna

1962. aastal keskenduti Rakvere linna tööstuse uurimisele ning koostati vastav näitus. Selle tulemusel võeti kogusse arvele palju toodangunäidiseid.

Tähistamaks Rakvere Muuseumi Seltsi asutamise 35. aastapäeva korraldati muuseumikülastajate konverents ning väike näitus muusuemi ajaloost. Samuti viidi veebruaris läbi rajooni kodu-uurijate päev, millest võtsid osa Rakvere, Rägavere, Võsu ja Roela koolid.  Muuseumi juurde organiseeriti pensionäride kodulooring, kus osalejad olid huvitatud väiksemate teemade uurimisest ja eriti kogumistööst.

Suvel toimusid arheoloogilised kaevamised Kunda linnas asuval kalmel. Kaevamisi juhendas Tanel Moora. (Leiud RM 1901 A 6:1-18)

Kunstinäitustega esinesid R. Sagrits, N. Mei, L. Kokamägi, lisaks toimus ka tavapärane isetegevuslike kunstnike näitus.

1963. a. tegeleti mitmete teemade uurimisega ning uue ekspositsiooni ettevalmistamisega. Aasta lõpul anti ekspositsiooniplaan töösse, kujundajateks Tallinna Reklaamibüroo kunstnikud Kaljo Puust ja Heino Luup. Taas toimus mitmeid kunstinäitusi, muu hulgas näitus Rakvere rajooni elanikele kuuluvatest kunstiteostest.

Veebruaris toimuval muuseumikülastajate konverentsil oli direktori ettekanne muuseumi tööst eelneval aastal ning teine ettekanne teemal „Kuidas valmib ekspositsioon“. Kodulooringide juhendajatele korraldatud nõupidamisele tuli kahjuks vähe osalejaid. Kevadel toimusid kohtumised Rakveres paiknenud sõjaväeosadega – piirivalvurite ja suurtükiväelastega, kus neile tutvustati linna ajalugu.  Sügisel korraldati koos kodu-uurijatega kultuurimälestiste kaitse päev.

RMF 512:39 Rakvere rajooni kultuurimälestiste kaitse päev Rakvere Kultuurimaja saalis 1. 11. 1964.a. Presiidiumilaua ääres vasakult: Rakvere Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees Enn Mikker, Rakvere Rajoonidevahelise Koduloomuuseumi direktor Leili Pajos, rajooni kodu-uurimise toimkonna esimees (arhiivi juhataja) Eva Käo, ENSV Teaduste Akadeemia Kodu-uurimise komisjoni sekretär Eva Maaring. Kõnepuldis arhitektuurimälestiste kaitse inspektor Olev Maas.

Seoses vajadusega täiendada Suurt Isamaasõda käsitlevat ekspositsiooni, tegeleti I Eesti partisanibrigaadi ajaloo uurimisega ning korraldati partisanide kokkutulek ja Salla punakaartlaste kokkutulek.

RM F 363:14 Endiste partisanide kokkutulek Katase külas Peipsi ääres. Meenutab endine partisan Enn Aasa. Mikrofoniga Eesti Raadio reporter, märkmeid teeb Leili Pajos. Foto A. Soon 1963

1964.a. aprillis muuseum suleti, alustati kapitaalremondiga, kuna pööningu puitosades oli seen. Katus võeti maha, selgus, et kahjustused on suuremad, kui arvati. Õnneks oli kuiv suvi, kuid jaanipäeval olid tugeva äikesevihma järel põrandad üleni vee all. Sügiseks sai katus küll peale, ülemisel korrusel ka uued laed ja üks põrand ning uued ahjud. Kuid raha oli otsas ja tööd jäid seisma. Maja nägi hirmus välja – vitriinid ja materjalid segamini värvipottide, lubjatünnide jms.

Aasta alguses, enne remonti jõuti veel korraldada tradistiooniline muuseumikülastajate konverents ning kunstnik Hando Mugasto tööde näitus.

RMF 384:9 Hando Mugasto näitus Rakvere muuseumis 1964
RMF 384:5 Keskel kunstniku tütar Krista Murumägi

Et inimesed muuseumi ei unustaks korraldati väiksemaid näitusi väljaspool muuseumi – raamatukogus, kinos, teatris, koolimajades. Suurim oli kultuurimajas toimunud näitus „Rakvere tööstus“, mis oli küll eksponeeritud ainult paar päeva. Septembris korraldati esimene menukas seenenäitus, kus oli eksponeeritud 120 liiki seeni.

1965.a. Ka see aasta algas remondi muredes. Küll ei olnud raha või töömehi või materjali. Muuseumi fuajeesse tehti ahi Viru-Jaagupi pastoraadi lammutamisel saadud pottkividest. Suur probleem oli torude leidmine, mida näituste riputamiseks lae alla panna. Uus ekspositsioon tehti  1920-1940, 1940-1941 aastate ja Suure Isamaasõja.kohta Looduse osakond jäi avamata, kuna ekspositsioon oli vananenud ja uue loomiseks ei olnud raha. Ministeeriumi jaoks oli muidugi esmatähtis nõukogude perioodi kajastamine. Teostus telliti Tartu Kunstitööde Kombinaadilt. Tähtajad muudkui venisid, kuid aasta lõpuks saadi siiski valmis.

Aasta alguses pöördus muuseumi poole Kunda Tsemenditehase juhtkond palvega abistada tehast muuseumi loomisel. Odette Landberg asus materjale läbi vaatama ja ekspositsiooni plaani koostama. Muuseumi jaoks oli ette nähtud 3 ruumi tehase endises kontorihoones, kuid esialgu  ei saanud see mõte teoks, kuna ruumid ei vabanenud.

Aasta jooksul oli Valli Lember-Bogatkina ja Valdur Ohaka personaalnäitused, etnograafiamuusuemi näitus „Soome-ugri rahvakunst“, Kristjan ja Paul Raua mälestusnäitus.

RMF 512:26 Kristjan ja Paul Raua juubelinäituse avamiselt Rakvere Muuseumis 23. 10. 1965.a. Avasõnu ütleb Eesti Kommunistliku Partei Rakvere Rajoonikomitee I sekretär Richard-Paul Keer.

Septembris oli avatud sügisene seenenäitus, kus külastajaid väga palju, kuid näitusega oli ka palju vaeva. Igaks hommikuks tuli leida auto, millega metsa värskete seente järgi sõita, et enne avamist vanad seened värskete vastu välja vahetada.

Muuseum oli osaline E. Vilde mälestuskivi avamisel Muugas, Evald Tammlaane mälestustahvli avamisel Vihulas ja Eduard Viiralt mälestustahvli avamisel Varangu mõisa kõrvalhoonel.

RMF 512:42 Mälestustahvel Varangu mõisa valitsejamaja 1965

Sel aastal toimus muuseumide kategooriatesse märamine ja sellega seoses palkade tõstmine. Märtsis tuli teade, et muuseum määrati IV kategooriasse ja palgatõus oli seepärast minimaalne. Uued palgad olid järgmised: direktor 90.-, vanemteadur 85.- , teadur 80.-, raamatupidaja 31.-

Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimisringi ekskursioon rakveresse 5.09.1965.a. Külalised ja vastuvõtjad muuseumi ees.

1966.a. Eelmise aasta lõpuks sai Tartu Kunstitoodete kombinaat ekspositsiooni küll valmis, aga avada seda ei saanud, kuna ei olnud klaasi. Alles II kvartalis õnnestus muuseumil hankida klaasi ja ekspositsioon avati maikuus. Koostöös loodusmuuseumi töötajatega koostati uus ekspositsiooniplaan looduseosakonna jaoks ning koguti hulga loodusteaduslikke materjale. Koostati Kunda muuseumi ekspositsiooniplaan, kuid muuseumi siiski veel ei avatud.

Augustis toimus üleliiduline muuseumitöötajate fondialane seminar ja seminarist osavõtjad toodi üheks päevaks tutvuma Rakvere muuseumiga. Selleks puhuks sai muuseum veidi vahendeid juurde ning soetati uut mööblit – fotokapp ja tekstiilikapp. Seminarist osavõtjad jäid nähtuga rahule ja andsid ekspositsioonile hea hinnangu. Neile korraldati ka huvireis Võsule.

Aasta jooksul korraldati mitmeid kunstinäitusi (Avo Keerend, Olga Terri, Nõukogude Eesti graafika, ENSV , fondide näitus (trükised ja tekstiil), arheoloogianäitus, relvameistrite tööde näitus (Ajaloomuuseum), seenenäitus.

RM F 941:14 Prost, E. Rakvere Koduloomuuseumi kodulooringi ekskursioon Tallinnasse 1966. Vasakul heledas mantlis ringi juht Aleksander Mikkal

1967.a. Sel aastal tuli Moskva instruktsioonide järgi tähistada Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäeva. Kuna muuseum soovis tähistada ka oma 40. aastapäeva, siis otsustati traditsiooniline muuseumikülastajate konverents korraldada suuremalt ning kutsuda sinna ka kolleege teistest muuseumidest. Muret tegi ruumide küsimus – esimese korruse näitusesaalid olid juba pikemat aega vanu vitriine ja muud materjali täis. Muuseumil õnnestus saada oma käsutusse hoovipealse maja (Tallinna 3a) poolkeldrikorruse üks laoruum ja inventari sai sinna üle viia.

Konverentsil olid järgmised ettekanded: Rakvere muuseum 1927-1967 – Leili Pajos; SSOR materjalide kogumisest ja uurimisest Rakvere muuseumis – Laine Leet; Rakvere koolinoorte pahempoolne liikumine 1930. aastatel – Illa Kuslap; Põhijooni Rakvere linna ajaloost 18. – 19. sajandil – Odette Landberg. Eksponeeritud oli ka eristend muuseumi ajaloost.

Taas kerkis üles Kunda muuseumi loomine, nüüd soovis tehas muuseumi asutada Rakvere filiaalina. Ekspositsiooni ja vitriinid kavandas kunstnik Jaan Paju. Vitriinid tehti valmis tehase puidutöökojas. Näituse ülespanek tuli muuseumitöötajatel endal ära teha. Tööpäevad venisid väga pikaks, vahel koguni hommikuni. Muuseum avati 5. novembril. Kundas asus tööle Helvi Soodla, kes oli tehase palgal.

Kunda muuseumi esimene ekspositsioon 1967
Helvi Soodla Kunda tsemenditehase muuseumi ees 1968

Tallinna Kunstikombinaat tegeles looduse osakonna ekspositsiooni vormistamisega, kunstnikud olid Aino Tarvas ja Tiiu Kompus. Ekspositsioon pidi valmima 1. maiks, kuid tegelikult pandi üles alles aasta lõpuks ja taas ei olnud vitriini klaasi. Enamik tööd tehti öösiti, kuna kunstnikud armastasid kaua magada ja poole ööni töötada.  

RM Fn 1543:1912 Kapstas, Enno. Vabariiklik kodu-uurijate kokkutulek Rakveres 1967. Selgitusi jagab Odette Kirss

1968.a. Aasta alguses sai muuseum teate, et üleliidulisel muuseumide ülevaatusel saadi II koht ning sellega seoses 200 rubla preemiat. Suvel tõsteti muuseum IV kategooriast kolmandasse ja sellega seoses tõusid ka palgad ning see andis õiguse taotleda juurde uusi ametikohti.

Direktor sai oma koolivenna kaudu Järvakandi vabrikust klaasi ning saadi avada eelmise aasta lõpus valminud loodusosakond. Üle hulga aja oli ekspositsioon täielik – kõik nõutavad osakonnad olid avatud.

RMF 948:5 Vaade looduse osakonna II saalile. Foto K. Baumann 1968

Kunstnikest esinesid oma näitustega Leesi Erm, Leili Muuga, Evald Okas. Fondide näitus tutvustas 1967. ja 1968.a. muuseumisse kogutud eksponaate. Lisaks veel ajalehe „Punane Täht“ fotovõistluse tööde näitus, Usbeki plakati näitus, ehitusmälestiste ning nende restaureerimise näitus, fotogrupi „STODOM“ näitus. Komsomoli aastapäeva puhul oli kohustuslik näitus komsomoli ajaloost.

RM F 940:1 Näitus Ehitusmälestised ja nende restaureerimine

Juurde saadi üks teadusliku töötaja ametikoht ning tööle võeti pensionäride kodulooringi liige Vanda Sardma. Odette Kirsi lapsepuhkuse ajaks tuli tööle õpetaja Evi Vilu, kes erialalt geograaf  ja tegelenud kodu-uurimisega.

Kuna tööruumid hakkasid kitsaks jääma, siis kavandati ümberkorraldusi ja ruumide remonti. Projekti ja eelarve tegi Tallinna teaduslliku restaureerimise töökoda kiiresti, kuid töid teostada ei tehtnud, kuna restaureemist vähe. Rakvere MEK ei tahtnud jällegi teha seepärast, et tegu on kaitsealuse majaga ja tuli teha restaureerimistöid.

1968.a. detsembris suri Richard Sagrits, kes oli muuseumirahvale heaks sõbraks saanud. Leili Pajos ja Laine Leet olid Karepal abiks matuseid korraldamas. Kunstniku soov oli, et Kalame talu jääb pärandina Rakvere muuseumile. Kunstniku lesk Alice tegigi järgmisel aastal testamendi, millega pärandas Kalame talu muuseumile.

Kutse muuseumikülastajate konverentsile 1968.a.

1969.a. Ka sel aastal ei õnnestunud leida ettevõtet, kes oleks muuseumi ruumide remondi teha võtnud.

Kuna oli juubelilaulupeo aasta, siis korraldati ajutine näitus „Virulased laulupidudel“.  Välja oli pandud muuhulgas ka Kunda Tuletõrje Ühingu lipp, mis ühelt poolt oli sini-must-valge. Eksponeeritud oli ta muidugi teise küljega, kuid üliõpilasmalevlased avastasid ja kirjutasid külalisraamatusse tänu sini-must-valge lipu eksponeerimise eest. Kroonikakirjutaja ütleb: „Me ei julgenud seda kirjutust raamatusse sisse jätta, sest kartsime, et Glavlit käib nuhkimas ja meilt võidaks lipp ära võtta“.

Kunstinäitustel olid esindatud Olev Subbi, Hendrik Olvi, Luulik Kokamägi. Toimusid veel Eesti graafika näitus, rajooni isetegevuslike tarbekunstnike tööde näitus, Rakvere lasteaedade laste joonistuste näitus, Ajalehe „Punane Täht“ fotovõistluse paremate tööde näitus, fondide näitus ning Tallinna Botaanikaaia  näitus toalilledest.

Kunda muuseumis eksponeeriti relvakollektsiooni, mille andis üle Rakvere rajooni riikliku Julgeoleku jaoskonna ülem Vladimir Saks. Relvad leiti Kunda linnas Tisleri t maja pööningult. Kokku oli seal 3 püssi, 9 püstolit, 9 mõõka ja 9 tääki.

Kokku oli aasta lõpuks 33944 eksponaati. Külastajaid Rakveres 12 415, Kundas 3351.

RM 2457 Aj 512:1 Kunda Valla Vabariiklik Tuletõrjeühingu lipp
RM 2457 Aj 512:1 Kunda Valla Vabariiklik Tuletõrjeühingu lipp

1970. a. algas kapitaalremont, mis kestis mitu aastat. Alumisel korrusel oli plaanis näituseruumi tegemine ja taastada selline planeering nagu oli maja ehitamise ajal. See tähendas vaheseinte, põrandate ja ahjude lammutamist ning uute rajamist. Ka II korruse saalides oli vaja osaliselt põrandaid vahetada ning teha uued ahjud.

Aasta lõpuks sai remonditud välisfasaad, sisetööd jätkusid. Kuna majas üritusi ega näitusi korraldada ei saanud, siis eksponeeriti väiksemaid väljapanekuid mujal. Lenini 100. sünniaastapäeva puhul koostati stendinäitus ning saadeti ringlema maakultuurimajadesse. Materjal saadi Moskvast revolutsioonimuuseumist. Sealt said kõik vastavaid fotokomplekte tellida ja nii vorbiti Balti merest kuni Vladivostokini ühesuguseid näitusi, kuid NSVL Kultuuriministeerium oli väga rahul. 

Rakveres Tiigi ja Vabriku tänava laiendustöödel oli plaanis lammutada vana mõisa kaalukoda. Muuseum astus vahele ning hoone säilitati ja anti muuseumi kasutusse.

Muuseumi koosseisu tuli juurde kultuurimälestiste inspektor Helmut Joonuks.

RMF 1331:47 Kaalukoda Tiigi ja Vabriku tänava nurgal.

Pilvi Põldma SA Virumaa Muuseumid peavarahoidja

Ajalooblogi: Richard Sagritsa loomingupärand sai digiteeritud

Muuseum taotles aasta alguses Kultuuripärandi valdkonna arendustegevuste toetuste taotlusvoorust vahendeid museaalide digiteerimiseks. Selleks kirjutati projekt „Maalikunstnik Richard Sagritsa pärandi digiteerimine“.

Teatavasti pärandasid Richard ja Alice Sagrits Rakvere muuseumile Kalame talu hooned ja ka suure hulga kunstiteoseid, nii Richard Sagritsa enda loomingut kui ka talle kuulunud teiste kunstnike töid. 

RM 6343 K 338:1095 Kalame, pastell, 1950
RM 6343 K 338:18 Abikaasa portree, 1946
RM 6343 K 338:247 Autoportree, 1956

Projekt sai rahastuse ning see võimaldas läbi suve tegeleda Sagritsa kunstipärandi pildistamisega. Fotograaf Toomas Tuule fotokaamera vahendusel ning muuseumi koguhoidjate assisteerimisel on andmebaasis MuIS nüüd nähtaval kogu muuseumis säilitatav Sagritsa looming ning muu temaga seonduv. See loob eeldused edasisteks tegevusteks Sagritsa loomingu uurimiseks, avastamiseks ja populariseerimiseks.

RM 6343 K 338:135 Võrgukuuris, 1956
RM 6343 K 338:276 Pirnid ja krüsanteemid, akvarell, 1967
RM 6343 K 338:640 Akt Salme, akvarell, 1960

Kunstniku maale on suveti Kalame talus ateljee näitustel näha olnud, akvarellid, joonistused, kavandid jms pakuvad kindlasti avastamisrõõmu ja mõtteid edasisteks näitusteks.

RM 6343 K 338:835 Adrukogujad, eskiis maalile, 1946
RM 6343 K 338:1070 Buhhaara vaade, akvarell 1947
RM 6343 K 338:1099 Veneetsia, Sild, akvarell, 1956
RM 6343 K 338:989 Oskar Murdmaa, joonistus, 1942
RM 6343 K 338:1286 Eisma paadikuurid, 1945

Järgmine võimalus Richard Sagritsa kunstiloomingut nautida on 2021.a. aasta jaanuaris Rakvere galeriis, kus oma valikut muuseumikogus säilitatavast Sagritsa loomingust esitleb Riho Hütt.

Pilvi Põldma SA Virumaa Muuseumid peavarahoidja

Muuseumi koguhoidja-säilitaja Eve Einmann omab nüüd VI taseme arhiivi- ja raamatukogu pabermaterjali konservaatori kutsetunnistust.

Meie koguhoidja-säilitaja Eve Einmann tegi ära konservaatori kutseeksami ja omab nüüd VI taseme arhiivi- ja raamatukogu pabermaterjali konservaatori kutsetunnistust.

Eve alustas tööd muuseumis 2004. aastal giidina, mille kõrval tegeles ka fotokogu sisestamisega andmebaasi MuIS. 2014. aastal asus Eve tööle koguhoidja-säilitaja ametikohale ning tema hoole alla sai muuseumi arhiivdokumentide kogu. Seoses ameti vahetusega on Eve osa võtnud erinevatest koolitustest ja seminaridest.

Alates 2017.a. alustas Eve nö selliõpet Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut. Tänu Kanuti esemete konserveerimise osakonna juhataja Heige Peetsile, kes pakkus välja võimaluse praktiliseks väljaõppeks, hakkas Eve juhendaja Tea Šumanovi käe all omandama erinevaid konserveerimisalaseid oskusi. Väikesemõõtmelisi dokumente korrastas ja konserveeris ta muuseumis kohapeal,  suuremad ja keerulisemad tööd tegi Kanuti ruumides.

Roosteplekkide eemaldamine

Eve osales 2019.a. Kanutis ka suuremõõtmelise (3800 x 4212 mm) Palmse mõisa kaardi (RM 7045 Ar1_2099:1) konserveerimises ja üheks eksamitööks oli  Tudu mõisa heinamaade kaardi (RM 2612 Ar1_634:10) konserveerimine.

Tudu mõisa heinamaade kaart enne konserveerimist

Tudu mõisa heinamaade kaart pärast konserveerimist

Aastatel 2018-2019 osales muuseum üleriigilises arhiivdokumentide digiteerimise projektis, mille tulemusel digiteeriti muuseumi kogust 582 museaali ca 8000 lehekülge. Praktiliselt kogu see materajal vajas enne digiteerimisele saatmist puhastamist, sirutamist, korrastamist. Ilma Eve oskusteta ei oleks see meie muuseumi jaoks võimalik olnud. Praegu valmistume osalema järgmises digiteerimisprojektis, mille abil saame avalikkusele kättesaadavaks teha ca 40 000 lehekülge materjali ning ka see materjal vajab korrastamist ja puhastamist.

Õnnitleme oma kolleegi Eve Einmanni!

.

Ajalooblogi: Rakvere muuseum 90. II osa : Noppeid muuseumi kroonikast aastatest 1951 – 1960

1951.a oodati jätkuvalt uute täiendavate ruumide kätte saamist. Sel ootuse aastal ekspositsiooni ei muudetud, tegeleti ekspositsiooniplaanide koostamisega arvestades juba uusi ruume.

ENSV Teaduste Akadeemia arheoloogia sektor kutsus muuseumi osalema arheoloogilistel kaevamistel Kloodi linnusel. Kaevamisi juhatas arheoloog Marta Schmidehelm. Teetööde käigus avastati uus kalme Aseri tee ääres, seal juhatasid kaevamisi Osvald Villem Saadre ja A. Pärss. Leiud on muuseumi kogus tulmenumbritega Kloodi RM 124 A 1:1-30 ja Aseri RM 121 A 5:1-275.

RM _ 121 A 5:190 Ripats ristipoodu kujutisega 16 saj lõpp – 17. saj algus, leitud Aseri kalmelt. Museaal on leidnud kajastamist Tõnno Jonuksi ja Kristiina Johansoni koostatud raamatus „101 Eesti arheoloogilist leidu“. Tallinn: Varrak, 2017, lk 14—15.

Muuseum sai ülesandeks koos kultuuriosakonnaga rajooni territooriumil asuvate kultuurimälestiste kontrollimise. See oli väga mahukas töö, kõik objektid tuli ükshaaval üles otsida ja muuseumil ei olnud oma transpordivahendit. Aasta lõpuks tööd ei lõpetatud. Väljaspool muuseumi tehti 6 näitust. Muuseum jätkas endises koosseisus Aleksander Rünk, Linda Rünk ja Leili Pajos ja raamatupidaja ning koristajad-valvurid.

Külastajaid oli 6142.

1952.a. oli muuseum terve aasta suletud. Ruumid ei vabanenud, alustatud remont oli pooleli. Raamatukogu kolis lõpuks välja alles detsembris. Remondi ootel ruumides korraldati isetegevuslike kunstnike kunstinäitus. Jätkati arheoloogiamälestiste kontrollimist. Aasta jooksul koguti 102 eksponaati.

Muuseumitöötaja Tudu Metsapunktis tutvumas moodsate metsatöö masinatega

1953. a alguses võeti kohustus avada uus ekspositsioon valimiste päevaks so 22. veebruariks. Päev enne kontrollis komisjon, mille koosseisus oli ka Glavliti esindaja F. Moorberg, pingelise töö tulemusel koostatud ekspositsiooni ning jäi tulemusega rahule ja lubas muuseumi avada. Kaks esimest ruumi oli looduse osakond, kolm järgmist ajalugu ja neli viimast saali nõukogude periood.

Ekspositsiooni põllumajanduse osakond. Ülal Aleksander Rüngi 4 osaline õlimaal põllumajanduse ajaloost. Praegu muusuemikogus arvel RM 428 K357 – RM 431 K360.

Novembris toimus muuseumitöötajate vabariiklik seminar, kus analüüsiti muuseumi tööd ja ekspositsiooni ja jäädi sellega üldiselt rahule. Rakvere Raj RSN Täitevkomitee arutas muuseumi tööd ja oli rahul ekspositsiooni ning kogudega, kuid heitis ette, et puudulikult on kujutatud revolutsioonieelne- ja nõukogude periood. Samuti pidas väheseks ekskursioonide organiseerimist ning loengute ja vestluste pidamist. Samuti oldi rahulolematud kultuurimälestiste kontrollimise ja registreerimise tempoga.

Muuseumi lahtioleku ajaks kinnitati kell 12 – 18 ja suletud oli muuseum teisipäeviti. Museaale oli aasta lõpuks 3105 ning külastajaid 10 008.

1954.a. alguses kontrollis muuseumi Kultuuriministeeriumi Kultuurhariduslike Asutuste Peavalitsuse muuseumide osakonna vanem-inspektor N. Russanov. Kontrollimise aktis sõnastati, et ruumide suuruse poolest on muuseum vabariigi teiste muuseumidega võrreldes eelistatud olukorras, kuid fondide hoidla ei kõlba, sest on poolkeldriruum ja liiga väike. Külastatavuse poolest on muuseum eesrindlaste seas, näitusi tehakse palju, aga loenguid on peetud vähe. Ekspositsioonile heidetakse ette kohaliku materjali vähesust ning seda, et kajastamata on kultuurielu. Eksponaadid on küll arvele võetud, kuid ei ole tehtud teaduslikku inventeerimist ning juurdekasv on väike. Soovitatakse kasutada rohkem aktiivi abi.

1954.a. täiendati ekspositsiooni põllumajanduse ja ja tööstuse osakonnas. Kevadkülvi ja viljakoristuse perioodiks saadeti kolhoosidesse rändnäitused.

Näide Riho Lahi kujundatud looduse osakonna ekspositsioonist 1954

1955.a. saadi maja alumisel korrusel juurde mõned ruumid, mis võeti kasutusele näituse saali ja tööruumidena. Esimene näitus uues ruumis tähistas I. V Mitšurini 100. sünniaastapäeva.

Tõenäoliselt oli sellel näitusel eksponeeritud ka 1949.a. Aleksander Rüngi poolt maalitud Mitšurini portree, mis praegu muuseumikogus arvel RM 406 K 356.

Ajutise näitusega märgiti ka ENSV 15. aastapäeva. Kevadkülvi ajaks saadeti kolhoosidesse väike rändnäitus.

Leili Pajos osales ENSV TA Ajaloo Instituudi korraldatud arheoloogilistel kaevamistel Toolse linnamäel. Kaevamisi juhatas Tanel Moora, kuid leide ei saadud. Juulis lahkus töölt teaduslik töötaja Linda Rünk, tema kohale asus Leili Pajos ning fondidega tuli tegelema Laine Rulli (hiljem Leet), kes oli töötanud Haljalas eesti keele ja kirjanduse õpetajana.

Peavarahoidja Laine Leet
Leili Pajos ja Laine Leet Sallas arheoloogiamälestisi kontrollimas 1955

1956.a. hakati ette valmistama uut ekspositsiooni, koostati ekspositsiooniplaanid revolutsiooni ja Suure Isamaasõja sündmuste kajastamiseks. Kolhoosidesse ja rahvamajadesse saadeti rändnäitus, mis tutvustas NLKP XX kongressi materjale. Majas korraldati Rakvere rajoonist pärit kunstnike tööde näitus, publikuga kohtusid Virumaalt pärit kunstnikud Richard Sagrits ja Richard Uutma. Muusem organiseeris arheoloogilised kaevamised Põlulas ja Roelas, kaevamisi juhatas Evald Tõnisson (leiud muuseumis arvel RM 560 A2: 1-23)

Arheoloogilised kaevamised Põlulas Kakumäel. Redelil pildistab Evald Tõnisson. Selgus, et kalme ei sobi kaevamisteks ja jätkati Roelas.
Arheoloogilised kaevamised Põlulas Kakumäel. Redelil pildistab Evald Tõnisson. Selgus, et kalme ei sobi kaevamisteks ja jätkati Roelas.

1957.a. alguses jätkus muuseumi majas eelmise aasta lõpus alanud kapitaalremont, mis lõpetati aprillis. Seejärel asuti taastama vana ja üles panema uut ekspositsiooni. Aasta alguses andis direktor muuseumi tegevusest aru Rakvere Raj RSN Täitevkomiteele. Täitevkomitee otsustas, et muuseum tuleb külastajatele avada 15. aprilliks, välja panna uus nõukogude perioodi ekspositsioon, tuleb tihendada sidet koolidega ja luua kindel aktivistide võrk jne.

Aasta jooksul korraldati 4 kunstinäitust.

Suvel toimusid arheoloogilised kaevamised Toila kalmel, juhatas Evald Tõnisson (leiud RM 584 A 3: 1-237).

Arheoloogilistel kaevamistel Toilas. Ees vasakult: Laine Leet, Evald Tõnisson, Ants Leet, Leili Pajos. Taga keskel joonestaja Toomas Lepiksaar. Ülejäänud on kaevamistel osalenud Rakvere I Keskkooli X klassi õpilased.

Majas vabanes veel 3 ruumi, mis kavatseti peale kapitaalremonti kasutusele võtta fondihoidlana. Probleemiks oli püsiva kütja-majahoidja leidmine, sest tööd oli palju – korras hoida tänav ja hoov ning kütta 16 ahju.

Eksponaate oli aasta lõpuks 3946 ja külastajaid 7928.

1958.a. alustati ajaloo osakonna vanema perioodi välja paneku ümber tegemisega. Suvel jätkati arheoloogiliste kaevamistega Toilas (leiud RM 616 A4:1-318)

Üks huvitavamaid leide RM 616 A 4:184 Kärbissõlg

Palju oli tööd koolide kodulooringidega, lisaks pidevale nõustamisele korraldati ka eraldi õppepäev. Aasta lõpus asutati muuseumi juurde kodulooring, koostati tööplaan ning otsustati kohalikus lehes hakata välja andma koduloo-teemalist erilehekülge.

RMF 981:7 Teaduslik töötaja Leili Pajos uurimas muuseumi aktivisti Evi Vendi (fotol paremal) toodud Porkuni hõbeaaret 1958.a. (käevõru ja 15 münti RM 580 ja RM 581 N 2183:1-15)

Lõpetati fondiruumide remont ning lõpuks oli võimalus paigutada esemed enam-vähem normaalselt riiulitele.

Kuna suurem osa Tapa rajoonist asus Järvamaal, siis viidi piirkond Paide Rajoonide vahelise Koduloomuuseumi tööpiirkonnaks.

1959.a. suuremaks sündmuseks oli Jakob Liiva 100 sünniaastapäeva tähistamine näituse ja mälestustahvli avamisega.

RMF 86:48 Vaade näitusesaali 1959
RMF 86:46 Jakob Liiva mälestusnäituse avamisel 28. 02. 1959.a. räägib oma mälestusi Elsa Mäesak.

Juulis lahkus töölt senine direktor Aleksander Rünk, ning direktoriks sai Leili Pajos. Teaduslikuks töötajaks tuli Odette Landberg-Kirss, kes koostas ajaloo osakonna uued ekspositsiooniplaanid kuni 19. saj II pooleni. Kujundas jätkuvalt Riho Lahi.

RMF 646:302 Odette Landberg tutvub eksponaadiga – Iila küla esimene kell (RM 976 Aj 955). Foto E. Norman 1960.

Augustis-septembris toimusid E. Tõnissoni juhtimisel arheoloogilised kaevamised Vallimäel (leiud RM 999 A 7: 1-1456).

Kaevand Vallimäel 1959

Sel aastal võeti vabariigi muuseumides kasutusele museaalide ühtne arvelevõtu süsteem. Kõik museaalid tuli nüüd ümber kanda uutesse fondipäevikutesse. Läbi viidi ka kogude inventuur. Palju tähelepanu pöörati kogumisele ja selle tulemusel oli aastane juurdekasv rekordiline 4661, millega kogu üldarvuks oli aasta lõpus 9578. Külastajaid 11700.

1960. a. lõpetati ekspositsiooni uuendamine ja koostati ekspositsiooni juht.

Käsikirja koostasid O. Landberg ja L. Pajos, fotod tegi Rein Maran, kujundas Riho Lahi, väljaanne trükiti Tartus H. Heidemanni nim trükikojas. See oli muuseumi esimene trükis.

Korraldati näitus Kunda tsemenditehase 90. aastapäeva tähistamiseks.

Samuti korraldati mõned kunstinäitused (E. Kollom, P. Raud), aga ka fondide näitus.

Ajalehes „Punane Täht“ anti regulaarselt välja erilehekülge, mille põhiliseks koostajaks oli O. Landberg. Alustati museaalide teadusliku inventeerimisega (kirjeldamisega).

Jätkusid arheoloogilised kaevamised Vallimäel (leiud RM 1121 A 7:1457-1981).

 Aasta lõpuks oli museaale 11884, külastajaid 12002.

Vaateid muuseumi ekspositsioonile 1959-1960. Fotod K. Bauman.

RMF 98:5 Vaade ajalooosakonna ruumidele
RMF 98:11 Biogrupp Rebane loodusteaduse osakonnas
RMF 98:20 Põllumajandusosakonna ekspositsioon
RMF 98:23 Tööstuse osakond, metsatööstuse ekspositsioon

SA Virumaa Muuseumid peavarahoidja Pilvi Põldma

Ajalooblogi: Rakvere muuseum 90. I osa : 1946-1950

Rakvere Muuseumi Selts, mis asutati 1927.a., avas praeguse keskraamatukogu majas oma esimese näituse 7. detsembril 1930. Sõda küll katkestas mõneks ajaks muuseumi tegevuse, kuid see jätkus vahetult peale sõda uuesti. Nii võime tänavu tähistada muuseumitegevuse 90. aastapäeva Virumaal.

RMF 502 Rakvere Muuseumi Seltsi juhatus 1928.a. Istuvad vasakult: Reinhold Martin (abiesimees), Arved Palgi (esimees), Arnold Liiv (kassahoidja abi); seisavad vasakult: Voldemar Matson (kirjatoimetaja), Richard Leemets (laekahoidja), Harald Stunde (kirjatoimetaja abi). Foto A. Kesküla

Kauaaegne muuseumi direktor Leili Pajos (1929–2000) on koostanud Rakvere muuseumi kroonika 1946 – 1999. Järgnevates blogipostitustes heidame pilgu muuseumi tegevusele selle kroonika vahendusel.

Rakvere muuseumi ajaloost soovitame lugeda Odette Kirsi ülevaatlikku artiklit „Muuseumi seltsist Virumaa Muuseumideni“, mis ilmus Virumaa Teatajas 13.02.2007

Aastad 1946 – 1950

1946

ENSV Ministrite Nõukogu määrusega asutati 26.04.1946 Narva muuseumi asemel Rakveres muuseum. Ajendiks oli asjaolu, et Narva muuseumi varad olid evakueeritud Muuga mõisa, kus nüüd sooviti taas avada kool.

RMF 1051:4  Muuseumi avamine 1946. Esireas 1. kultuuriministeeriumi inspektor Miro, 2. Eduard Põiklik, 4. muuseumi teaduslik töötaja Arvo Puu, 5. direktor Veera Ranne

Muuseumi esimene koosseis oli järgmine:

  • direktor Veera Kala-Ranne (endine näitleja, kes oli lõpetanud naiskutsekooli);
  • vanem teaduslik töötaja August Krikman (end linna arhivaar);
  • fondide juhataja Arvo Puu (lõpetanud Jõhvi keskkooli)
  • Lisaks veel raamatupidaja ja 2 koristaja-valvuri ametikohta. Direktori kuupalk oli 600 rbl, koristaja-valvuritel 150 rbl.
RMF 1051:3 Veera Ranne, muuseumi direktor 1946 – 1950 etnograafia ekspositsiooni korrastamas
RMF 1051:2 Veera Ranne, muuseumi direktor 1946 – 1950 ja teaduslik töötaja Arvo Puu

Kohe asuti kokku koguma Rakvere Muuseumi Seltsi poolt kogutud esemeid ning toodi Muugast ära Narva muuseumi varad. Samuti koguti ka uusi eksponaate. Kuna teadmisi muuseumitööst ei olnud kellelgi, siis eriti täpset arvestust ei peetud. Teada on, et aasta lõpuks oli muuseumil 1068 eksponaati.

Muuseum sai enda käsutusse Tallinna t 3 teisel korrusel 4 ruumi.

1947. a. jätkus kogumistegevus ja ettevalmistus muuseumi avamiseks. Arheoloogia ekspositsiooni plaani koostas Marta Schmiedehelm TRÜ Arheoloogiamuuseumist ning loodusteaduste osa Gustav Vilbaste, kes määras topised ja herbaariumid, koostas etiketid ning tabelid. Muuseum avati külastajatele 10.02.1947 ja jäi avatuks T – P 11 – 16. Kultuurhariduslike Asutuste Komitee andis ülesande saavutada aasta jooksul 8000 külastajat, aasta lõpuks märgiti 8720 külastajat. Töötingimused olid kitsad ja fondiruumi praktiliselt ei olnudki. Väljaspool muuseumi, Rakvere Rahvamajas,  korraldati isetegevuslike kunstnike näitus.

1948.a. saadi muuseumile ruumi juurde ja uuendatud ekspositsioon avati juulikuus.

RMF 94:1 Suitsutare nurk ekspositsioonis 1948 – 1950. Foto H. Krusenberg

Samuti korraldati Kiviõlis näitus põlevkivitööstusest. Ekspositsiooni ja näitused kujundas Riho Lahi. Korraldati arheoloogilised kaevamised linnuses ühes lõunapoolses ruumis. Kahjuks ei ole sellest säilinud ei leide ega kirjeldusi. Rakvere Rahvamajas korraldati näitus „Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon“. Aasta lõpus lahkus muuseumist Arvo Puu ja teaduslikuks töötajaks tuli Linda Rünk.

RMF 981:1 Veera Ranne (paremal) ja teaduslik töötaja Linda Rünk 1948-1950 a

1949.a. oli muuseum remondi tõttu augustist kuni novembrini suletud ning valmistati ette looduse ja põllumajanduse osakonna uut ekspositsiooni. Kujundajaks oli Riho Lahi. Aasta jooksul korraldati mitmeid tähtpäevalisi stendinäitusi (Lenini elu ja revolutsiooniline tegevus, A. S. Puškini elu ja looming jne.)

Alustati muuseumi kogude registreerimist kogude juurdekasvu päevikusse, kuhu kanti sisse nii eksponaadid kui ka abimaterjalid (joonised, skeemid, mulaažid jms). Hoidlaruumiks saadi üks ruum maja läänepoolses otsas sissepääsuga tänavalt.

Aasta lõpul külastas muuseumi komisjon parteikomitee ja linna ning maakonna täitevkomiteede töötajatest, kes üksmeelselt leidsid, et kogu Tallinna 3 maja tuleks anda muuseumi kasutusse.

Juulis läks pensionile  August Krikmann ning tööle asus Leili Pajos. Muuseumi külastas 11362 inimest.

RMF 93:21 Linda Rünk (esiplaanil) ja Leili Pajos Vallimäeküljel asuvas kruusaaugus kivistisi kogumas Rakveres toimunud muuseumitöötajate vabariiklik seminari ajal 1950.a.

1950.a. toimus Rakveres ülevabariiklik muuseumitöötajate seminar. Selleks uuendati ja täiendati ekspositsiooni ning seminari toimumise ajaks maikuus olid ekspositsioonis avatud kõik osakonnad:

I tuba – ajalugu kuni 18. saj.,

 II tuba – 18. ja 19. saj,

III tuba oli jagatud kaheks – ajalugu kuni Suure Isamaasõjani ja teisel pool tööstus ning geoloogia,

IV tuba – loodusteadus,

V tuba – põllumajandus.

RMF 94:2 Ajaloo osakond ekspositsioonis 1948. Foto H. Krusenberg

RMF 94:3 Ajaloo osakond ekspositsioonis 1948. Foto H. Krusenberg

RMF 94:4 Tööstuse osakond ekspositsioonis 1948. Foto H. Krusenberg

RMF 94:5 Suure Isamaasõja väljapanek ekspositsioonis 1948. Foto H. Krusenberg

 Aasta jooksul korraldati 6 ajutist (stendi)näitust. Jätkus ruumiprobleemi lahendamine – raamatukogule anti uued ruumid ning muuseum pidi saama ruumi juurde, kuid raamatukogu ruumide vabastamine venis. Augustis lahkus Rakverest Tallinnasse Veera Ranne, tema asemel määrati direktoriks Aleksander Rünk.

RMF 981:2 Direktor aastatel 1950 – 1959 Aleksander Rünk

1950. aastal toimus administratiivpiiride ümberkorraldamine ning selle tulemusena nimetati senine Viru Maakondlik Muuseum ümber Rakvere Rajoonidevaheliseks Koduloomuuseumiks, mille tööpiirkond oli Rakvere, Kiviõli, Jõhvi, Loksa, Tapa ja Väike-Maarja rajoonid.

Muuseumil oli koos abimaterjalidega 2826 eksponaati ning aastas külastas muuseumi 10137 inimest.