Ajalooblogi:Palmse mõis vanadel kaartidel

Kuigi hetkel on Palmse mõis külastajatele suletud,  saab kunagi mõisale kuulunud maa-alaga tutvuda ka digitaliseeritud kaartide kaudu!

Mõisamaade kaardid annavad ajaloohuvilistele võimaluse jälgida mõisa arengut  ning võrrelda maastiku ja elukeskkonna muutusi. Lisaks on paljud vanad kaardid kaunilt illustreeritud kunstiteosed. Palmse mõisa maid ja piire kujutavaid kaarte on Eesti arhiivides arvukalt ning siinkohal tahaksingi välja tuua mõned põnevamad eksemplarid. Kuna mõned Palmse mõisnikud olid harrastuskunstnikud, on osa kaarte sündinud nende sulest. 

Esimene teadaolev mõisasüdant kujutav kaart pärineb aastast 1753 ning on joonestatud Palmses sündinud Gustav Friedrich von der Pahleni (1730-1790) poolt, kes tegeles mõisa majandamisega pärast oma isa, Arend Dietrich von der Pahleni surma.

Karte von dem Hoflage Palms 1753

Palmse mõisasüda 1753. Karte von dem Hoflage Palms 1753 (EAA 1690.1.34)

 

Vabahärra Carl Magnus von der Pahlen (1779 – 1863) joonestas oma noorusaastatel mitmeid kaarte Palmse mõisasüdamest ja seda ümbritsevatest maadest. Alloleval kaardil aastast 1795 on kujutatud Eru ranna talukohti ja nende ümbrust. Ära tuleks märkida, et 1795. aastal  oli C. M. von der Pahlen kuueteistkümneaastane noormees. 

Karte von den Erroschen Strand

Eru ranna talupered. Karte von den Erroschen Strand Gesinden mit ihren Gegenden.(EAA 1690.1.45)

 

1840. aastal parun Peter von der Pahleni poolt joonistatud kaardi teeb omapäraseks ülemises paremas nurgas olev mõisahoone 1. korruse põrandaplaan. Lisaks on täpselt näha erinevate hoonete asukohad ning nende eesmärk. 

Plan des Hofes Palms 1840

Palmse mõisasüda 1840. Plan des Hofes Palms 1840. (EAA 1690.1.36)

 

Üks detailsemaid kaarte Palmse mõisast pole siiski tehtud von der Pahlenite, vaid vannutatud maamõõtja Carl August Jürgensi poolt. 

1970-ndatel aastatel leiti Palmse mõisa pööningult katuse vahetuse käigus suur (3,8×4,2m) Palmse mõisamaade kaart, mis oli arvatavasti sinna jäänud pärast Pahlenite lahkumist Saksamaale. Kaardi joonestas ja koloreeris vannutatud maamõõtja Carl August Jürgens aastatel 1859 – 1864, vabahärra Carl Magnus von der Pahleni tellimusel. J. Whatmani paberivabriku vesimärgiga kaltsupaberile akvarellide ja tindiga joonestatud kaart koosneb 35st omavahel kokku liimitud paberpoognast.   Aastatel 2002 – 2018 rippus kaart Palmse mõisas kindrali toa seinal, kuid tingitud ebasobivatest tingimustest halvenes kaardi seisukord.

2018. aastal võeti ette kaardi konserveerimis- ja digiteerimistööd koostöös SA EVM Konserveerimis- ja digiteerimiskeskusega KANUT. 

OÜ Artproofis valmistati koopia, mis nüüd on originaalkaardi asemel Palmse mõisas eksponeeritud. 

Special KarteRM_7045_Ar12099

Pilt SPECIAL KARTE von dem im Ehstlandischen Gouvernement Wierlandische Kreise und St. Katharinenschen Kirchspiele belegenen privaten Gute PALMS. Aufgemessen und gezeichnet in den Jahren von 1859 bis 1864 vom beeidigten Landmesser C. Jürgens. (RM_7045 Ar1 2099:1)

 

Digiteeritud kaartidega saab tutvuda Rahvusarhiivi kaartide infosüsteemis aadressil  www.ra.ee/kaardid.

Susanna Murel
SA Virumaa Muuseumid teadur

Ajaloblogi: Head teatripäeva!

Rahvusvahelise teatripäeva puhul esitleme Romulus Tiituse teatriteemalisi karikatuure.

RM_6100K455_629_1
„Teaatrilugusid“  (RM_6100 K 455:629) MuIS.

“Murdsin trepil joostes kinga kontsa! Siis tänage õnne, tavaliselt lõpeb ooper surmaga.”

Ilmunud raamatus „Palun ilma odekolonnita!“, Tallinn, 1965.

 

RM_6100K455_46_1
„Tammur ja Särev“ (RM_6100 K 455:46) MuIS

Ilmar Tammur (1921–1989), teatrijuht, lavastaja, näitleja. Töötas Eesti Draamateatris 1952–1970.

Andres Särev (1902–1970), näitleja, lavastaja, dramaturg. Töötas Eesti Draamateatris 1949–1968.

 

RM_6100K455_21_1
„Voldemar Panso, lavastaja“ (RM_6100 K 455:21) MuIS

Pildi allkiri: eesrindlik töötaja esteetilistes asutustes. Alateadwuse osakonnas oma mees: jalutab wäravast wabalt sisse ja wälja.

Voldemar Panso (1920–1977) lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane

 

RM_6100K455_599_1
“Välja toast” ja „Harva teaatris“  (RM_6100 K 455:599) MuIS

„Harva teaatris“ : ära karda midagi – kohe tuleb Hamlet ise ja tapab selle puraadi Venetsueela mauruse Otello.

 

Romulus Tiitus (5.01.1906–15.07.1982) oli Rakverest pärit vestekirjanik ja karikaturist. Ta õppis Rakvere poeglaste gümnaasiumis (1924), riigi kunsttööstuskoolis ja Pallases. Tõsi tema kunstiõpingud jäid suhteliselt lühikeseks ehk nagu ta ise mälestusteraamatus „Oma modellide keskkonnas“ ütleb: „Minu stuudium „Pallase“ koolis kestis vaevalt pool aastat – jõudu ja aega jäi väheseks, ent sellele vaatamata sain 1932.a. K. Ü. „Pallas“ täieõiguslikuks liikmeks, mis andis võimaluse suhelda kunstnikega juba kui kolleeg, aga mitte kui mõni uudiseid jahtiv ajalehemees“. Paralleelselt ajakirjanikutööga jätkas Romulus Tiitus šaržide ja karikatuuride joonistamist ning kinnitas üha enam kanda ka nö kunstiilmas. Jällegi meenutusteraamatust: „Või milline kõrvust tõstev stiimul võib olla hoopis ilma kopikata seik, kui sind soovitakse ootamatult näha Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liikmete hulgas – diplomiks vaid 5 – 6 kuud jõlkumist kunstikoolides!“

Lisaks ajakirjanikutööle oli Romulus Tiitus raamatuillustraator ning on kirjutanud ise mitmeid raamatuid. Lasteraamatute, karikatuuri- ja vestekogumike kõrval pakub huvitavat lugemist ka tema mälestusteraamat „Oma modellide keskkonnas“ (1981).

Meie muuseumi kogus on 670 Tiituse karikatuuri ja joonistust.

Ajalooblogi: Pildid Eesti rahwa elust

Oruveski_C_Schultz_1870

Fotol on Oruveski veskitalu Palmse mõisas (Foto: C. Schultz, 1870)

RMF641_216_2_pisipilt (1)

RM F 641:216 Mehed hobustega põllul

1887–1888. aasta paiku alustas ajakirjanik Jaak Järv (1852 – 1920) üle Eestimaa sanitaar-topograafiliste teadete kogumist, millised lootis avaldada oma toimetatud ajalehes Wirulane. Kuna aga ajaleht 1888. aastal tegevuse lõpetas, üritas ta oma kogutud materjalid raamatu kujul välja anda. Kui seegi ei õnnestunud, avaldas ta osa sellest augustis 1892 ajalehes Postimees järjejutuna. Avaldame sellest osa, kus kirjeldati elamute olukorda Virumaal.

 Wirumaa. Waiwara k. Kui armas tundmine tõuseb südamesse, selle kihelkonna elumajadest kuuldes! Teataja kirjutab: „Narwa linna lähikonnas on elutoad rehetubadest lahutatud ja seda juba 1870 aastast saadik, millal maad kruntidesse pandi. Rõõmustaw on siin talumajadesse sisse astuda. Laudpõrandad puhtaks küüritud ja, kus wähegi wõimalik, põrandatekid pääl üles tehtud woodid, paar ehk enam pilta seinade pääl, tarwilised lauad, toolid, kapid jne., nii et kõige tarwilisem ruum kesket tuba aga weel waba on. Igas majas, kus priiuse ajal kaswanud nooremaid mehi elab, on ikka ise oma tislar ja tehtakse kõik nimetatud majaasjad kodus. Puhtuse armastus elumajades on siia, wõib olla, Wenemaalt toodud, sest Narwa tagant wenelased küüriwad enamasti iga laupäew eneste elumajade põrandad, seinad ja laed puhtaks. Siit rahwas ise ehitasiwad seltsis ja oma kuluga majad uute kohtade pääle pärast maamõõtmist üles ja nii tema majapidamise industria kõik ta enese oma. Korstnaga ja laudpõrandaga elumajasid om siin maakonnas küll 93%.” Kui kaunis kuulda. Akende puudusest ja teistest orjaaja asjust, mida ülemal Harjumaalt kuulsime, ei tea Waiwara teataja midagi. lisaku kihelk. on säält tulnud teatuse järele ka õige rohkesti laudpõrandaid ja korstnaid, mõnes külas ja wallas peaaegu kõikidel elumajadel. Ilma aknata elumajasid ei tea teataja nendes waldades, mis temale tutwad, mitte olema, niisamuti ka mitte loomade inimeste sekka toomist. Ta tunneb aga enamasti ainult Terewere walda. Selle walla Tammetaguse külas ei olla enam ühtigi elumaja ilma korstnata ei ilma laudpõrandata, kuid rohkem jagu elumajasid olla weel rehetubadega ühe katukse all, seega wähem jagu ise katukse all. Edasi ütleb säält teataja: „Waresmetsa küla, mis 15 aasta eest õige inetu ja must näitas, nii et tema oma mustuse poolest tuntud oli, on nüüd Terewere ja Tammetaguse külast ette jõudnud. Ehk küll kõik rentnikud, on nende elumajad, rehe otsa ehitatud kambrid, enamasti kõigil seest krohwitud, aknaraamid wärwitud, põrandad puhtaks pestud, laelambid enamasti kõigil talweõhtutel põlemas, kõik kena, et paremat ei tea tahtagi. Mõisaproualgi on nende üle hää meel ja ta paneb neid teiste külade peremeestele ette üteldes: „Elage nõnda kui Waresmetsa mehed elawad!” – Haljala kihelk. Wihula w. “Korstnaid hakati Wihulas umbes 40 aasta eest ehitama, mõisa käsu pääle ja walla poolt. Laudpõrandad tuliwad hiljem. Rehetoa põrandad on enamasti kiwist, aga kambritel lauast. Wihula wallas on enamasti kõik elumajad korstnaga; maapõrandaid ei olegi. Ilma aknata elumaja minu teada siin wallas ei ole ja muid loomi elumajades ka ei peeta kui kanasid, neidgi harwasti.”

Kadrina kihelkonnas Palmse w. „Siin tehti laudpõrandaid 80 aasta eest ja korstnaid 40 aasta eest. Nüüd on Palmses weel 4% korstnata majasid ja mitte ühtegi % maapõrandaga.“ Palmse on aga Kadrina kihelkonnas wistiti ainuke wald, mis elumajadest nii inimese elu kohalisi teatusi anda wõib. Pala wallast, säälsamas kihelkonnas, kirjutab säälne teataja: „Pala wallas ei ole mitte ühte korstnaga maja. Kõik ahjud on wana orjaaja moodi; kuda neid isa on teinud, nõnda teeb poeg jälle järele. Ainult nii palju on pojad isa jälgedest saanud wälja astuda, et nad nüüd seda pruugiks peawad, üle kerikse üht katet teha, mis womm hüütakse; niisugusid wommisid wõi warjusid on juba mõnes talus ahju keriste pääl. Seda ruumi, kus ahi sees, hüütakse tuba ja see, kus ahju ei ole, toa kõrwal, seda hüütakse kambriks. Kambritel on ka puupõrandaid; need on niisugustest puudest tehtud, mis kas kirwega on lõhutud ehk saega lõhki lõigatud, aga hööwlit sinna pääle pole pandad. Ka on neil puupõrandatel kuiwanud mudakord samuti pääl, nagu nende tegemisest saadik sinna korjanud; palju paremat temast kiita ei ole kui sauepõrandast. Niisugusid puupõrandaid, olgu küll mudakattega, hakati siin siis tegema, kui tegu lõppes ja rendi pääle saadi. Aga toal on ikka sauepõrand, nõnda kui see enne ja ikka on olnud. Klaasaknad on meie taludes kambritel enamasti igal pool; kui ka igal pool mitte hääd, aga klaasitükkidest kokku lapitud ikka on. Mitmetele tubadele lastakse küll walgus uksest sisse, ja peabgi uksest laskma, sest muidu ei näe pimedas elada. Uksest tuleb walgus mõnedele talu peremeestele ja wabadikkudele.” Kolmas teataja säält samast kihelkonnast kirjutab Imastu walla kohta: “Ainult kuus talu on korstnaga, aga ometi on siin wallas pääle 40 talu, ise weel wäikekohad ja saunad. Pooled nendest elawad weel mulla wõi saue-põranda pääl ja pruugiwad ukse, ehk nagu nad ise ütlewad, sanga auku walguse andjaks. Loomadega segi-elu palju ei ole, olgu siis, et mõni seapõrsas ehk lambatall tõbe pärast tuppa toodakse. Kanad ja kuked on igal ühel sängi all; need on toaloomad. Kukk iseäranis on wäga tarwilik; sest seda kannusjalga pruugitakse ajamõõtjaks. Tunni kell on aruldane asi.”

Simuna kihelkonnast Moora wallast kirjutatakse: „Moora wallas on kaks küla, Salutaguse ja Saduküla. Esimeses on 20 talu, teises 22. Ühelgi toai ei ole akant ees, kuna kambritele uuemal ajal aknad ja laudpõrandad on siginenud. Siisgi on kummagis külas kuue talu kambritel sawipõrandad isaisa wiisi. „Teataja ei ole mitte säält inimene, waid kaugelt eemalt, kes kord sääl wallas käima juhtunud ja siis „rahwa elupiltide” tarwis seda kohta uurinud. Korstnaist ega loomadest inimeste seas ei ütle tema midagi, millest ehk märgata wöiks, et neid kumbagi tema silma puutumas pole olnud. Tubades, see on rehetubades, millel ühelgi akant ei olla, saawad muidugi inimesed ka elama, muidu ei oleks teatajal neid asja olund nimetata.”

Järw, J. Pildid Eesti rahwa elust. – Postimees, 1892, nr. 171,–176, 182–185

SA Virumaa Muuseumid on võtnud nõuks inspireerida koduõppel põhikooli lapsi ja kunstiõpetajaid!

Meie muuseumi kogus on väga huvitav kollektsioon, mis peamiselt kujutab Virumaa erinevaid paiku.

Valisime õpilastele ja kunstiõpetajatele välja 15 maali Richard Sagritsa loomingust.

Sagrits oli pärit Lääne-Virumaalt Karepalt ja maalis peamiselt loodust ja merd. Tema loomingu hulgas on ka väga palju iseloomukaid portreesid ja maale, mis kujutavad töiseid tegevusi.

Õpilased, kes oma kunstiõpetaja suunava juhendamise kaudu maalivad või joonistavad, saavad meie siinsest välja valitud maalidest teha koopia ning —seejärel saata valminud teosest meile foto.

Kogunenud fotodest teeme suure ja toreda näituse.

Foto tööst saata palun aadressil info@svm.ee. Töid ootame kuni 1. maini 2020.

Pildid asuvad siin

VIA HANSEATICA PLUS

vh+rakvereSA Virumaa Muuseumid on partneriks Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 projektile ER48 Via Hanseatica Plus. Projektis osalevad mitmed organisatsioonid Eestist, Venemaalt ja Lätist. Projekti juhtpartner on SA Tartumaa Turism.

Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri. Programmi koduleht on www.estoniarussia.eu.

Projektitaotlus esitati programmile 2017. aasta mais ning rahastusleping juhtpartneri ja Rahandusministeeriumi vahel sõlmiti 1. aprillil 2019. Projektipartneriteks on SA Virumaa Muuseumid, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Leningradi regiooni turismiinfokeskus, Viiburi linnavalitsus, Pihkva linnavalitsuse piiriülese koostöö ja turismiosakond, Gatchina regiooni kultuuri- ja turismikomitee ning Peterburi linna ja regiooni esindajana riiklik ettevõte Mineral. Toetavate partneritena aitavad tegevuste elluviimisel SA Põhja-Eesti Turism, Pihkva regiooni kultuurikomisjon, Leningradi oblasti turismikomitee, Vidzeme Planeerimisregioon, Vidzeme turismiassotsiatsioon ning Peterburi linna keskkonna, looduskaitse ja ökoloogilise ohutusega tegelev komitee.

Projekti kogueelarve kahe aasta peale on 510 068 eurot, millest omaosalusena kaetakse partnerite poolt 10%.

Projekti ajaline kestus on 01.04.2019-31.03.2021 (24 kuud) mille vältel keskendutakse tegevustes Peterburist (Narva ja Tartu kaudu) Riiga suunduva turismimarsruudi laiendamisele Rakvere ja Viljandi suunas Eestis ning Viiburi ja Pihkva suunas Venemaal. Marsruuti lisanduvad vanad hansalinnad ja paljud huvipakkuvad ajaloolised piirkonnad.

Oluline osa tegevustest on seotud piirkondade turundamisega, et suurendada turistide liikumist pealinnadest kaugemale ning pikendada turistide kohalolekuaega, pakkudes neile ühe reisi ajal huvitavaid külastusvõimalusi Via Hanseatica erinevates piirkondades ja riikides.

KUI KOOLID JA MUUSEUMID ON SULETUD, SIIS MUUSEUMI KOGUDEGA TUTVUST TEHA ON VÕIMALIK KA LÄBI EESTI MUUSEUMIDE VEEBIVÄRAVA MUIS

Kui koolid ja muuseumid on suletud, siis muuseumi kogudega tutvust teha on võimalik ka läbi Eesti Muuseumide veebivärava MuIS.

Järgi juhiseid, kuidas otsida MuIS-is ja lase end inspireerida Virumaa Muuseumide rikkalikul kogul.  Meie museaalid annavad elamuse ka virtuaalselt, kuna museaalid on varustatud täpse kirjelduse ja fotodega.

TUTVU JUHENDIGA SIIN või vali ülevalt menüüribalt “MuIS”.

Eesti muuseumide veebivärav võimaldab kõigil huvilistel tutvuda muuseumid

muIS

SA Virumaa Muuseumid on külastajatele kuni 1. maini suletud

Valitsus otsustas kehtestada koroonaviiruse leviku tõkestamiseks Eestis eriolukorra. Seetõttu jäävad kuni 1. maini kõik SA Virumaa Muuseumite muuseumid suletuks.

Suletuks jäävad Palmse mõis, Rakvere linnus, Eesti Politseimuuseum, Rehbinderi maja, Rakvere linnakodaniku majamuuseum. Teised muuseumid, mis nimekirjast välja on jäänud, ei ole veel hooaega alustanud ning jäävad samuti suletuks.

 

Virumaa Muuseumid kogub mälestusi Karepa suvedest

RMF1575_272_1 (1)Virumaa Muuseumid kutsub kõiki jagama mälestusi Karepa suvedest. Ootame mälestusi kui Karepa on olnud koduks, suvekoduks või on viibitud suve-ja rannapuhkusel ning ka lihtsalt sõpradel külas. Kõik vahvad jutud ja seigad on oodatud.

“Kasutame materjali 2020. a suveks valmivas Kalame talu suvitajate näituse tarbeks ning kirjutised säilitame Virumaa Muuseumide arhiivkogus” kirjeldas üleskutset sihtasutuse peavarahoidja Pilvi Põldma.

Oodatud on ka eredamad mälestused suvesündmustest, tavalistest suvepäevadest ja kui on olnud kindlaid traditsioone. Meenutada võib kohtumisi uute inimestega, pajatada Karepa põlistest elanikest või laagrisuvedest pioneerilaagrites ning ka hilisematest aegadest.

Pilvi Põldma lisab, et kirja võib panna nii vanemate ja vanavanemate poolt kunagi räägitud lood kui ka eelmise suve mälestused.

 

Kirjutiste pikkus ega vorm ei ole piiratud. Kaasa võib lisada ka fotosid. Kaastöid ootame 30. aprilliks 2020 aadressil kogud@svm.ee või postiga Tallinna tn 3a Rakvere 44306.

Autoreid tänatakse näituse avamisel ning valikuliselt ja kokkuleppel autoritega avaldatakse mälestusi Virumaa Muuseumi toimetiste järgmises numbris.

Sihtasutus Virumaa Muuseumid on asutatud 2002. aastal. Karepa Kalame talu on muuseumide koosseisu kuulunud asutamisest alates.Virumaa Muuseumide arhiivdokumentide kogu sisaldab dokumente ja trükiseid. Vanu taludokumente ja perekonnakirju, isikudokumente. Siia on kogutud mälestusi elust mõisas ning talus, mälestusi hariduselust, sõjast, küüditamisest jms. Kokku on kogus 27 808 museaali.

Rohkem infot:

Pilvi Põldma

pilvi@svm.ee

+372 32 25 501

http://svm.ee/et/uudised/virumaa-muuseumid-kogub-malestusi-karepa-suvedest-saada-oma-lugu

EESTI VABARIIK 102. AASTAPÄEVALE PÜHENDATUD MÄLUMÄNGU TULEMUSED

17. ja 21. veebruaril toimus 17. korda traditsiooniline Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud mälumäng koolinoortele. 17. veebruaril panid oma oskused proovile põhikoolinoored ja 21 veebruaril gümnasistid. Kokku osales mälumängul 30 võistkonda.

Põhikooli mängus olid oma esindatud kokku neli maakonna kooli (Vinni-Pajusti Gümnaasium, Rakvere Gümnaasium, Kunda Ühisgümnaasium ja Kadrina Keskkool). Vinni-Pajusti Gümnaasium oli väljas kaheksa, Rakvere Gümnaasium viie, Kunda Ühisgümnaasium kahe ja Kadrina Keskkool ühe võistkonnaga.

Auhinnareisile Eesti Meremuuseumi sõidab Rakvere Gümnaasiumi võistkond koosseisus Kris Sipolainen, Markus Jõgi ja Timo Tiimus koos ajalooõpetaja Heli Kirsiga. Teise koha võitis samuti Rakvere Gümnaasiumi võistkond RG Gnoomid (Ainar Tropp, Henri Ljaš, Lysandra Reidla) ning kolmanda koha Kadrina Keskkooli võistkond KKK (Mihkel Eilon, Karl-Martin Laasberg, Aleksandra Suur). Põhikoolide mängus peab tunnustama viiendas klassis õppivaid noori, kes võtsid mõõtu endast mitu aastat vanemate õpilastega.

Gümnasistide mängus oli esindatud kokku viis maakonna gümnaasiumi (Kadrina Keskkool, Kunda Ühisgümnaasium, Rakvere Gümnaasium, Vinni-Pajusti Gümnaasium ja Väike-Maarja Gümnaasium). Vinni-Pajusti Gümnaasium oli väljas viie, Kadrina keskkool nelja, Rakvere Gümnaasium kahe ning Kunda Ühisgümnaasium ja Väike-Maarja Gümnaasium ühe võistkonnaga.

Auhinnareisile Prahasse sõidab Kadrina Keskkooli võistkond Kikilips koosseisus Reio Opromei, Mirko Raik ja Kristjan Pärnamäe koos ajalooõpetaja Harry Laiviga. Teise koha sai Rakvere Gümnaasiumi võistkond Siil (Liisa Lehtpuu, Margareth Villers, Oliver-Robin Alt) ja kolmanda koha Kadrina Keskkooli võistkond KKK10 (Kristofer Kõrre, Marko Raumann, Siim Arak).

Varasematel aastatel on mälumängu võitjad saanud külastada muuseume Viinis, Londonis, Berliinis, Peterburis, Stockholmis, Riias, Pariisis, Varssavis jm.

SA VIRUMAA MUUSEUMID UUEKS JUHATAJAKS VALITI VILJAR VISSEL

Viljar Vissel

SA Virumaa Muuseumid nõukogu valis juhatuse liikme kohale kuulutatud konkursi võitjaks SA Vabaõhumuuseumi Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuse Kanut osakonna juhatajana töötava Viljar Visseli, kes asub tööle 2. märtsil käesoleval aastal.

„Leian, et minu senine töökogemus ja hariduskäik toetavad igati minu kandidatuuri. Kogemused ja senine koostöö muuseumivaldkonda kuuluvate asutustega annab mulle eelise tõhusalt sisse elada juhatuse liikme ametikohal. Senised järelevalve ning nõustamisalased tööd muuseumi- ja kultuuripärandi valdkonnas toetavad samuti minu kandidatuuri. Kultuuripärandi valdkond ei ole minu jaoks pelgalt töö, vaid see on kutsumus ja kirg,“ lausus Viljar Vissel nõukoguga peetud vestluses. „Pakutav ametikoht on mulle väga hea väljakutse just seetõttu, et SA Virumaa Muuseumid saavad minu potentsiaali rakendades arendada omanäolise muuseumi võimalusi ja säilitada ning edasi viia juba tehtud olulist tööd.“

„Viljar Vissel on kultuuriväärtusi tundev ja hindav spetsialist, kel on olemas ülevaade Eesti muuseumimaastikust. Olen täis valmisolekut temaga koostöö alustamiseks,“ sõnas SA Virumaa Muuseumid nõukogu esimees Marko Pomerants.

Viljar Vissel töötab hetkel maali, puidu ja metalli konserveerimise osakonna juhatajana SA Eesti Vabaõhumuuseumi Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuses Kanut. Ta on töötanud nõunikuna kultuuriväärtuste väljaveo alal Muinsuskaitseametis. Viljar Visseli näol on tegemist mööbli restauraatori/viimistlejaga.

Viljar Vissel on lõpetanud Tallinna Ülikooli kunsti ja joonestamise õpetajana. Ta on külalislektor Eesti Kunstiakadeemias loengusarjaga „Mis on kultuuriväärtus“ ja „Kuidas kontekstualiseerida kultuuriväärtuslikku objekti“. Viljar Vissel on samuti arvukate publikatsioonide kaasautor.  Lisaks mööblile on tema kireks ajaloolised tapeedid, olles MTÜ Eesti Ajalooliste Tapeetide Kogu asutajaliige.

Lisainfo :Viljar Vissel +372 5093148

http://svm.ee/et/uudised/sa-virumaa-muuseumid-uueks-juhatajaks-valiti-viljar-vissel