Virumaa Teataja: Mõõga-ja mantlipäev tuleb tänavu reliikvialaadaga

DSC_6313Rakvere linnuses on mõõga -ja mantlipäev tänavu 22. juulil, tegevust jagub ka parklasse, kus kultuurikeskuse abiga pannakse püsti keskaja stiilis reliikvialaat.

Rakvere linnuse juhi Kaidu Tiiriku nägemuses on mõõga -ja mantlipäev veelgi ulatuslikum: tulevikus võiks kogu vallimägi olla täis keskaegseid telke ja üritus oleks kolmepäevane, kõlaks keskaegne muusika, kaubeldaks, pakutaks ajastu sööke-jooke ning lavastataks võitlusstseene.

“Praegu kasvame linnusest “Tarvani”, pärast on vaja linnusest laululavani kasvada,” lausus Tiirik.

Tänavu on üritus kahel alal: linnusesse pääsemiseks tuleb osta väravas pilet, müüridest väljaspool on kõik tasuta. “Tahame pakkuda linnarahvale tasuta osa. Koos tehes see üritus kasvab, et see oleks ka turistidele atraktiivne,” rääkis Rakvere kultuurikeskuse direktor Krõõt Nõmmela-Mehide.

Linnuses tutvustatakse eri ajastute relvi, saab vaadata võitlusi nii raudrüütlite kui ka musketäride vahel, rüütlikultuurist räägib filosoof ja relvameister Einar Laigna, lapsed saavad näha nukuetendust “Rüütel Otto seiklused”.

Näeb ka Rakveres Eesti Lavavõitluse Liidu rahvusvahelisel koolitusel osalejate etteasteid.

Kaidu Tiirik märkis, et kui keskajal peeti suuri turniire, siis tavaliselt käis nendega kaasas ka laat. “Käisid ringi narrid, müüdi kaupa, tantsiti, lauldi. Mõõga ja mantli päev tähendabki ühelt poolt relvi ja teiselt poolt mantlit ehk pehmeid väärtusi. Natuke tsirkust, natuke laata, natuke muusikat,” rääkis ta.

Nõnda astub keskaegsete tantsudega üles Kaurikooli ajaloolise tantsu ansambel Fioretto, esinevad linna taidlejad, aga oodatud on ka tänavamuusikud ja rändartistid.

“Laadal lähevad inimestele korda need muusikud, kes oskavad midagi teha ja panevad kaabu ette – nad ei küsi niisama raha, vaid teenivad selle välja,” ütles Krõõt Nõmmela-Mehide. “Võib žongleerida, teha trikke, ja miks mitte “Hamletit” kenasti ette lugeda.”

Kaidu Tiirik lisas, et paljud Eesti artistid käivad suvel näiteks Saksamaal losside ees esinemas ja teenivad endale aastaks õpinguraha. “Miks mitte teha seda siin linnuses,” arutles ta.

Samuti kutsutakse reliikvialaadale kaubitsema käsitöölisi ja ökotoodete müüjaid, kes on end keskaegses stiilis riietanud. Laadaline, kelle müügilaua pikkus on kaks meetrit, pääseb kauplema tasuta. “Kui müügipind on suurem, peaks lisaks pakkuma mingi tegevuse, töötoa,” ütles Nõmmela-Mehide.

Loe veel Virumaa Teatajast

Arter: Mis tunne on olla eriüksuslane?

6764275t1h9295.jpegKes tahaks kuulivesti selga ajada ja eriüksuslase varustuses mööda tossu täis hoovi kihutada ning pahalasi nottida? Kätemeri! Hei, jäta sinagi see viisakalt vägivallavaba rohusööja-malbiku ilme. See on sotsiaalne norm, aga sama ebasiiras nagu normid ikka. Igaüks meist on salaseikleja.

Mina igatahes tahan! Kõike seda saab proovida äsja avatud politseimuuseumi eriüksuse majas – sõida vaid Rakverre, relv kätte ja missioonile! Lõppeks on adrenaliin meid siiani ellujääjate hulka arvanud, aeg-ajalt lihtsalt peab tegema midagi, mis vere keema ajab.

Automaat on juba kõrva juures vinnastatud ja sõrm päästikul. Kõlab stardisignaal ning kihutame tossusesse ruumi, liiv krudiseb jalgade all ja seinad on grafitit täis soditud. «Selja taga, paremal üleval, ruttu!» kisab missioonikaaslane Martin. Keeran välkkiirelt ringi ja tulistan. Esialgu mööda. Sihin täpsemalt – huh! Pihtas! Süttib punane tuli, üks kurjam on meid niisiis vähem ähvardamas. Kuid aega mõelda ei ole, reageerida on vaja kiiremini kui arvutimängus ja see tekitab täiesti reaalset, õhku paksuks tegevat põnevust. Ohutunnet ka, ehkki ma tean, et pahalased akendel meid tegelikult maha ei lase, sihivad niisama. Järjepanu avanevad täiesti ootamatus kohas aknad. Meie ülesanne on kurjategijate jõuk kahjutuks teha, kuid aega on vaid mõni sekund, siis sulgub aken taas. Toss halvendab nähtavust ja hasardist on iga lihas ja närv pingul. Aga juba kõlabki läbilõikav lõpusireen. Oh sa püss, täiesti läks meelest ära, et see kõik siin on üldse mäng. Täiega äge! Loe rohkem

Vaata videot ja pilte siit!

Mõõgameister kinkis Palmse mõisale rüütlimõõga

6787335t1h618d.jpeg

Foto : Kasper Mäe

Sõjaväelane, teoloog ja mõõgameister Einar Laigna kinkis eile Palmse mõisale 14. sajandi rüütlimõõga eeskujul valmistatud mõõga.

“Olen lapsest saati selle kohaga seotud, suurest armastusest tegin mõõgasepana mõõga, kuhu kirjutasin Palms,” rääkis Laigna. “See seisis 2013. aastast raamaturiiuli najal, tihti vaatasin seda. Ja ühel päeval mõõk ütles mulle: “Millal ma koju saan, ma pean ju Palmses olema.” Ja siis ma äkki taipasin, et tema õige koht on siin. Siis pakkusin võimalust mõõgal koju tulla.”

Mõõgameister rääkis relva üle andes, et mõõgale ei meeldi, kui tema tera puudutatakse. “See on mõõga nii-öelda delikaatne ja intiimne osa. Meister tohib teda muidugi teritades keskelt võtta.”

Palmse mõisa ekspositsioonijuht Eve Ong lubas, et seinale tulevad sildid valmistaja nime ja iseloomustusega. “Lisaks sellele, et see on hinnaline mõõk, on see ka äärmiselt terav. Pean siia lisama, et ei tohiks puutuda seda tera.”

Enne seinale panemist kattis Laigna mõõga relvamäärdega. “Kui vajutada pöidla jälg lihvitud terasele, siis kahe nädala pärast ilmub sinna nagu fotopilt, seepärast see määre,” selgitas meister.

Laigna rääkis, et on alates 1999. aastast teinud 69 mõõka. Relvad on valmistatud 9.–15. sajandi viikingite ja frankide mõõkade eeskujul. Tema sõnul on need kõik tõelised relvad, ta ei ole teinud ühtki nagu suveniiri. Mõõgameistri relvadega on varustatud kaitseväe juhataja ja peastaabi ülem. Relvi on Laigna teinud väeosadele, paljudele ohvitseridele ja Jüriöö park sai koguni 15 mõõka. “Iga mõõk on olnud meditatsioon,” sõnas Laigna. “Keskaja mõõgameistrile esitati väga kõrgeid nõudmisi. Kaua aega ainult unistasin sellest, kartsin, et ma ei anna seda mõõtu välja.” Aga siis otsis Laigna õpetust keskaja filosoofiast, mille kohaselt enne küpseks ei saa, kui hakkad tegutsema. “Tehes mõõk ise kasvatab sind selleks, kes võib end lõpuks mõõgameistriks nimetada.”

“See on üks maagiline relv, temaga pole mängida,” kirjeldas Laigna Palmse mõõka. “Seal mingid kummalised asjad toimivad küll, teda peab kohtlema isikuna, täis respekti, muidu ta karistab sind.” Laigna lisas, et see kehtib iga relva kohta, relv manitseb sind, et ta pole mänguasi.

“Nad distsiplineerivad. Kui kabinetti lähen, siis annan neile alati au,” rääkis meister. Mõõga tegemine on Laigna sõnul nagu trepp. “Kui esimese mõõga tegin, siis arvasin uhkelt, et tegin esimese ja astun uksest teise tuppa. Aga seal ukse taga oli trepp,” lausus Laigna.

Palmse kandist pärit Laigna ja mõõga vastu võtnud Ong kinnitasid mõõga mõisa peahoone teisel korrusel asuva näituste toa seinale kindral Carl Magnus von der Pahleni portree alla. “Palmse mõisas rohkem mõõku ei ole, see on esimene,” ütles Eve Ong. Ruumis, kuhu mõõk pandi, eksponeeritakse näitust Saksa aadlikest Venemaa teenistuses, kirjeldas Palmse mõisa direktor Maie Urbas. “Oleme väga üllatunud ja tänulikud, et meie mõisale selline kingitus tehakse. Külastajad saavad mõõka edaspidi tulla vaatama härrastemajja” ütles ta.

Lisaks rüütlimõõgale sai Palmse mõis kingiks ka suures formaadis saksakeelse piibli aastast 1850.

Peep Linno
Loe veel Virumaa Teatajast

Blogijaid uudistastid Rakvere linnust

Meie Mannu:

Räägin siis lähemalt ka sellest, et Rakverre Viljandist sõidab 144 km. Meie junsu küsis pidevalt, et no kaugel see Rakvere siis on ja kuhu ta ikka jääb. Väidetavalt hilisema kivist Rakvere linnuse kohal asus varem Tarvanpea nimetusega tuntud muinaseesti linnus. Taani aga allutas selle omale 13. sajandil! 1346. aastal siis omakorda müüs Taani kuningas Sakslasest ordumeistrile Goswin von Herikelile. Ajaloo taha peidavad end ka huvitavad legendid. Nimelt olla räägitud, et linnuse juurest lähevad maa-alused käigud erinevatesse suundadesse, ning neist on leitud ka erinevaid mõõkasid. Üks viimastest käikudest olevat neljahobusetõllaga sõidetav, mis avastati alles Kiltsi mõisa põllu sisse varisemises. Pika tänava majades pidavat öösiti kuulma kõhedalt erinevaid hääli. Keegi olla kuulnud, et öösel lõhuti puid ja minnes asja uurima olevat olnud kõik vaikne, toas tagasi olles jälle hääli kuulda. loe edasi

 

Savilöövi netikodu:

Suvi on käes ja ei meie püsi enam paigal. Tahaks kolada mingites kohtades ja uurida tundmatuid radu. Rakveres olen ma elu jooksul käinud vast paar korda lihakombinaadis lugu tegemas ja muidugi spaas. Linnuse ümber ka jalutanud, aga ikka on juhtunud nõnda, et sisse pole saanud.

Nüüd aga võtsime Hanna ja Helenaga ette spetsiaalse käigu Rakverre eesmärgiga kaeda üle linnus – käia läbi kõik selle nurgatagused ning uurida linnuse eluolu põhjalikult. Teadupärast on mu lapsed väga uudishimulikud ning igasuguste muinasjuttude, lugude ja legendide jutustamine/kuulamine on meie peres armastatud. Vanad müürid, lossivaremed ja muuseumid meeldivad meile väga-väga. loe edasi

Rakvere linna päevadel jooksid nunnad ja mungad

Täna jõuavad lõpule 715. sünnipäeva tähistava Rakvere linna päevad. Päevade keskseks ürituseks kujunes selgi aastal üle kilomeetri pikk Kreisilaat ning võistlustulle asusid nunnad ja mungad.

Rakvere Pikal tänaval toimuvat Kreisilaata kolmandat korda korraldanud Laila Talunik oli mõtetega juba järgmise aasta laada juures. “Oleme fantaseerinud, et laadal kauplejate vahel võiks olla meeleolulavad − esineksid väikesed teatrid, klounid, lõõtsmoonikud − ning pikendada niimoodi laata. Et pakkuda kultuurilavale lisaks meelelahutust,” lausus ta ERR-i teleuudistele.

Linnapea Mihkel Juhkami sõnul saaks linnapäevi veelgi suuremalt ette võtta, kui leitakse raha kauaoodatud Rakvere Vallimäe piirkonna valmis ehitamiseks. “Rakvere kaugem tulevik võiks olla seotud selle projektiga, mis meil on kavas Vallimäel. Kogu selle Vallimäe kompleksi renoveerimine. Sinna korralike lavade ja esinemispaikade valmisehitamine. Oleme siin ka filharmoonia inimestega plaani pidanud – sellest võib kunagi välja kooruda midagi suurt ja rahvusvahelist,” arvas linnapea.

Kui Vallimägi ootab oma paremaid aegu, siis selle lähistel asuvas Rakvere linnuses anti linna päevade raames uue ettevõtmisena start munkade-nunnade jooksule. Üksteise külge seotud munkadel ja nunnadel tuli linna pealt leida Rakvere linnusega seotud kohtasid. Pühad õed Natalja ja Heivi kutsusid inimesi julgemalt vahvatest ettevõtmistest osa võtma.

“Rahvas võiks natuke aktiivsem olla. Osalejaid on vähe, kuigi tegu pole ju aja peale jooksuga. Kahjuks on inimesed arad,” tõdes jooksev nunn Heivi Onkel.

Võistluse idee autor Kaidu Tiirik lootis, et munkade-nunnade jooks kasvab iga aastaga suuremaks. “Loodetavasti tulevikus ei piisa võistkondade kokkulugemiseks sõrmedest ja varvastest, vaid osalejaid on sadades,” avaldas Tiirik lootust.

Väga tiheda programmiga Rakvere linna päevade raames selgitati muu hulgas välja ka Eesti paremad raiesportlased.

Vaata videot!
Vaata galeriid Munkade jooksust siit!(Virumaa Teataja)

Laupäeval võib Rakvere linnas kohata mungakostüümides võidujooksjaid- palverändureid!

Laupäeval, 10. Juunil toimub Rakvere linnuses Munkade Võidujooks-Palverännak, kuhu on oodatud osalema 4-liikmelised võistkonnad, kes võistlevad 500 eurose peauhinna nimel.

 

Tegemist on seltskondliku orienteerumismänguga, mille käigus õpitakse tundma ajaloolisi kohti rakveres,  saadakse osa nii linnuses toimuvast kui ka linnapäevade raames korraldatud laadast” sõnas Linnuse juht Kaidu Tiirik. Et jooksus osaleda, tuleb end riietada mungaks või nunnaks ja läbima köiega ühendatult neli ajaloolist religiooniga seotud Rakvere linnas paiknevat kohta. Kaidu Tiiriku sõnul on veel aega registreerida ja kõiki osalejad saavad sel päeval tasuta linnust külastada ja pärast jooksu ennast värskendada õlu või  kaljaga.

 

Munkade võidujooks algab Rakvere linnusest kell 12.00 Silmapaistnud võistkondadele eriauhinnad.

Peauhind 500.- eurone kinkekaart loositakse välja kell 13.15  kogu distantsi läbinud võistkondade vahel .

Registreerida saab kuni 9. juunini e-posti aadressil vivian@svm.ee.