Ajalooblogi: Toolse linnus I

Kuna käesoleval aastal möödub 550 aastat Toolse linnuse rajamisest, pühendame järgnevad blogisissekanded Toolse linnusele. Esimene neist räägib Toolse piirkonnast muinasajal, järgnevad aga juba linnuse rajamisest, toimimisest ümbruskonnas olulise tõmbekeskusena ja hävingust. Juttu tuleb ka linnuse konserveerimisest kaasajal.

Toolse muinasajal

Toolse sadam oli ainuke kergesti ligipääsetav sadam Virumaa lääneosas. Siit läks tee sisemaale, Virumaa viljarikastesse piirkondadesse. Juba muinasajal oli Toolsel mõnekilomeetrise vahega kaks linnust.

Esimene neist, Toolse Ussimägi, asub Toolse jõe idakaldal umbes 3 km jõesuust ülesvoolu. Linnus paikneb kitsal (kõige laiem on idapoolne ots – 30 m), ida-lääne suunalisel 140 m pikkusel neemikul ja on kolmest küljest kaitstud järskude, 14 m kõrguste nõlvadega. Neemiku idaosas kaitseb linnust 1,2 m kõrgune vall ja selle ees paiknev lai vallikraav. Otsavalli ees põllul on avastatud asula kultuurkiht. Linnuse hoovi kultuurkihist leitud käsitsivalmistatud keraamika pärineb esimese aastatuhande teisest poolest.[1]

Teine, Toolse jõe suust ja mererannikust mõnisada meetrit jõge mööda ülespoole jääv, jõe idakaldal paiknev linnus oli ilmselt mõeldud jõesuus asuva sadama ja kaubitsemiskoha kaitseks. Ometi puudub Toolse linnusel märkimisväärne kultuurkiht, mis näitab, et seal pole olnud alalist elanikkonda, küll aga võis sadamakoha, so jõesuu naabruses või linnuses olla ajutine kergetest ehitistest koosnev asula. 1955. aastal toimunud arheoloogilistel kaevamistel leitigi linnuseõue katvast leiuvaesest kultuurkihist põlenud savitihendite katkeid, millest osal oli säilinud punutise jälgi. Arvatavasti pärinevad need vitstest punutud ja saviga määritud seintega, postidele toetuvatest varjualustest. Kuigi dateerimist võimaldavaid leiud puuduvad, arvatakse linnus pärinevat muinasaja lõpust.[2] Ilmselt on just seda linnust silmas peetud 1359. aastast pärinevas Ojaküla ja Kaliküla vahelist piiri käsitlevas dokumendis, kus mainitakse ühe piirimärgina kõrget linnamüüri (Ouersten Borchwall).[3] Kas linnus oli sel ajal veel kasutuses või mitte, pole teada.

Toolse linnused ( Maa-amet )

Põhja-Eesti ranniku kaubitsemiskohtade, sealhulgas Toolse sadama tähtsus, tõusiski eriti 12. sajandi lõpus. Seda tunnistab noorema rauaaja lõppu kuuluvate aardeleidude rohkus sellest piirkonnast.[4]

Aarne Michaël Tallgren nimetas Kundast leitud noorema rauaaja aaret, mis sisaldas 13 saksa, 87 anglosaksi, 20 araabia münti.[5] Tõenäoliselt on tegemist 1894. aastal Toolse jõe äärest leitud aardega, kus rahasid olnud „pääle saja; nad on 11 aastasajast ja nende seas on Arabia, Angelsaksi, Saksa ja Baieri rahasid”. Aarde omandasid tolleaegsed Kunda tsemendivabriku direktorid Oscar Lieven ja Heinrich Bühring, kes selle Õpetatud Eesti Seltsile annetasid.[6] Aare olevat leitud kündmisel Kalikülast Johannes Teetlovi maalt ning toodud tsemendivabriku kontorisse. Leiukoht olnud „150 mtr. teest põhja pool, toa lähedal […] Kali küla selles osast, kust läheb Kunda as. Selja tee läbi”.[7] Evald Tõnissoni andmeil kuulus aardesse, 13 saksa, 88 anglosaksi ja 23 araabia münti.[8] Aarde kõige hilisem münt on dateeritud 1018. aastaga.[9] Hermann Dannenbergi määrangul oli aardes 13 saksa münti, mille hulgas kaks Kölnis vermitud keiser Otto III (983–1002) münti, üks Tielis vermitud Heinrich II (kuningas 1002–1024, keiser alates 2014) münt, üks Mainzis vermitud keiser Otto (kuningas 936–973, keiser alates 962) münt, üks Augsburgis vermitud Heinrich II münt, kolm Liudolfi (suri 864/866) münti, viis Regensburgis vermitud keiser Heinrich II ja hertsog Heinrich V münti, üks Šveitsi ja üks tundmatu münt, 87 anglosaksi münti, mille hulgas 50 Æthelred II (978–1016), 9 Knut Suure (1016–1035) ja 28 järelmünti ning 20 araabia münti, mis on tal lähemalt määramata, kuid hiliseim neist pärines aastast 997.[10]

Toolse – Virumaa merevärav

Toolse linnuse tagamaaks on olnud Virumaa viljarikkad piirkonnad ja suured ning jõukad külad, mida kirjeldab juba Läti Hendrik öeldes, et Virumaa „on viljakas ja väga kaunis ning oma väljade tasasuse poolest avar maa”. Rüüsteretkel, millega seoses Henrik Virumaad nõnda iseloomustab, oli sakslaste peakorter hilisema Rakvere lähistel Tõrma külas, mis oli Taani hindamise raamatu (1241) andmeil oma 70 adramaaga üks suurimaid külasid Eestis.[11]

Paul Johanseni arvates kasutasid Toolse sadamat maaletulekuks ka Taani preestrid, kes 1220. aastal Virumaa rahvast ristima asusid. Taani hindamise raamatu järgi olid Toolse sadama alad läänistatud suurvasall Dietrich von Kyvelile, kellele kuulus 45 adramaa suurune Selja küla. Samale vasallile kuulus ka Rakvere linnuse ümbruses 239 adramaad. See näib viitavat Rakvere linnuse ja Toolse seotusele. Kellele kuulus Rakvere linnus ja seda ümbritsev ala, sellele kuulus ka Toolse – piirkonnale oluline sadamakoht.[12] 1249. aastal läänistas kuningas Erik Adraraha seni D. von Kyvelile kuulunud Seljast 40 adramaad Tallinna piiskopile. Viis adramaad Seljast – usutavasti Toolse sadama piirkond – jäi endiselt D. von Kyvelile.[13]

Kuna Toolse oli juba muinasaja lõpul oluline sõbrakaubanduse keskus, kus Soome ranniku ja saarestiku kalurid käisid oma soolasilku Eesti maameestega teravilja ja muude toiduainete vastu vahetamas, arvas P. Johansen, et Toolse võis sarnaselt teiste samalaadsete Virumaa rannikul paiknevate sadamakohtadega olla kuulunud teatud piirkonna külakogukondadele ning olnud nende ühishalduses nagu ka kogukonnale kuuluv ühismaa. [14]

Soome etnoloogi, keeleteadlase ja ajaloolase Kustaa Vilkuna arvates võis Toolse juba enne eestlaste muistset vabadusvõitlust olla põhjaranniku oluline halduskeskus. Tema arvates viitab sellele kohanimi – Toolse, soome Tuolinen (<*tōlisen, nom tōlinen) ning Toolse nimi kujunes vanast valitsejaid tähendavast sõnast, vanavene k stol „laud, troon”, gooti k stols „troon”, muinasrootsi stol „tool, troon”. Kohanimes pidavat see väljend olema mõistetav nagu näiteks venekeelne stolitsa „pealinn”. Saksa keeles olevat Toolse esialgne nimi võinud olla Stuhlburg, mis hiljem muutunud Tolsburgiks.[15]

Järgmises blogipostituses tuleb lähemalt juttu Toolse linnuse rajamisest

SA Virumaa Muuseumid vanemteadur Uno Trumm


[1] Tõnisson E. Eesti muinaslinnad… lk 223.
[2] Jaanits L., Laul S., Lõugas V., Tõnisson E. Eesti esiajalugu. Tallinn, 1982, lk 328, 338; Tõnisson E. Eesti muinaslinnad. Tartu – Tallinn, 2009, lk 222.
[3] Johansen P. 35 Regesten und Urkunden zur Gütergeschichte Harrien-Wierlands (Harju-Virumaa) im 13. Und 14. Jahrhundert. – Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft. Tartu, 1932, S 18.
[4] Jaanits L., Laul S., Lõugas V., Tõnisson E. Eesti esiajalugu… lk 399.
[5] Tallgren, A. M. Zur Arhäologie Eestis. II. Dorpat 1925, S. 148
[6] Kohalikud sõnumid. – Postimees, 1894, nr 198.
[7] AI 1, 103, 1. Püss V. 1932. Aruanne muinasleidude registreerimisest V-Nigula khk. 1932. a. suvel, 39.
[8] Tõnisson E. Eesti aardeleiud 9.–13. sajandil. – Muistsed kalmed ja aarded. Tallinn 1962, lk 195.
[9] Leimus I., Molvõgin A. Edise mündiaare 11. sajandist. – Eesti arheoloogia ajakiri, 1998, nr 2
[10] H. Dannenbergi järgi oli aardes Æthelred II münte 56, kuid siin tuleb eeldada trükiviga, segadus on ka teiste müntide arvuga. Dannenberg, H. Die deutschen Münzen der sächsischen und fränkischen Kaiserzeit. Bd. IV. Berlin, 1905, S. 882.
[11] Henriku Liivimaa kroonika. Tallinn, 1982, lk 199.
[12] Johansen P. Die Estlandliste des Liber Census Daniae. Kopenhagen-Reval, 1933, S 139, 262.
[13] Trumm, U. Dietrich von Kyvel – Rakvere piirkonna suurvasall. – SA Virumaa Muuseumid Toimetised 2017. Rakvere 2017, lk 28, 37. https://www.svm.ee/sites/default/files/inline-files/SA_Virumaa_Muuseumid_ Toimetised_2017-_0.pdf (23.05.2021)
[14] Samas, S 265.
[15] Vilkuna K. Suomalais-virolainen sepralaidos. – Kotiseutu, n:o 1, 1964, lk 16.

Ajalooblogi: Roela raamatukogu

Samaaegselt muu kultuurielu tärkamisega sai alguse ka Roela raamatukogu, mille arengust kuni 1944. aastani räägib järgmine postitus.

Raamatukogu asutamine ja esimesed kümnendid

1901. aastal anti luba muuta Roela valla algkooli raamatukogu avalikkusele kättesaadavaks maksuta külaraamatukoguks. Selle kohta säilinud kirjavahetusest Riia õpperingkonna kuraatori ja Eestimaa kubermangu rahvakoolide direktori selgus, et raamatukogu põhikirja esitas 1901. aasta kevadel Eestimaa kubernerile kinnitamiseks talupojaseisusest Jaan Soone, kes kinnitati kuberneri poolt ka raamatukoguhoidjaks. Paraku ei ole põhikirja projekti kirjavahetusele lisatud, kuid sellest selgus, et põhikirja soovitati teha kaks täiendust. Esiteks, keelati kõrvalistel isikutel (raamatute laenutajatel) lugeda raamatuid kooli ruumides ning teiseks, lubati raamatukogu äripäevadel avada alles pärast tundide lõppemist koolis. Raamatukogu järelevaatajaks nimetati Rakvere ülemtalurahvakohtu kohtunik Nikolai Janson, kuna tema kohustuste hulka kuulus nagunii vallakohtute asjaajamise revideerimine, mistõttu ta kaks korda aastas kõigis valdades sh Roela vallas isiklikult kohal käis. Samuti oli ta seotud raamatukogude sisseseadmise ja tegevusega varemgi ning osales karskusliikumises, olles seega raamatukogu järelevaatajaks igati sobiv isik. Loa avaliku raamatukogu tegevuse alustamiseks andis Eestimaa kuberner 23. juulil 1901.[1] Ilmselt aga tegelesid raamatute laenutamisega ka valla algkooli õpetajad, kes seal kogu aeg kohal olid.

Foto 11. Roela raamatukogu asus valla algkooli ruumides (RMF 105:132)

Ajalehe Eesti Postimees teatel olnud 1902. aasta alguses Viru-Jaagupi kihelkonnas Roela vallas „2 „raamatukogu ülewalpidamise seltsi“, pääle selle weel 2 pasunakoori, millest teine ka Roelas. Raamatukogu ülewalpidamise seltsid alustasiwad oma tegewust alles nüüd, talwel, kuid siisgi on liikmete arw mõlemis poole sajani tõusnud. Jõudu ja edasipüüdmist! Raamatute läbi saab silm selgitust, waim haridust“.[2] Millega täpselt tegu uudisnupukesest siiski ei selgu ning ka hiljem pole mingit sarnast seltsi Viru-Roelaga seoses enam nimetatud. Ilmselt oli tegemist arusaamatusest tuleneva infomüraga.

Kaljo-Olev Veskimägi väljaandes „Eesti raamatukogude ajaloo bibliograafia kuni 1917“ teises osas väideti, et 1909. aastal kujunes vallakoolis olev raamatukogu ümber Roela MKS-i raamatukoguks.[3] Raamatukogu pidamise võimalus oli sisse kirjutatud ka seltsi põhikirja, mille kohaselt, nagu eespool nimetatud, võisid seltsi raamatukogusse kuuluda nii üldhariduslikud kui ka muusikakunsti käsitlevad teosed ning noodid, tingimusel, et nad vastasid kehtivatele tsensuuri nõuetele.[4] Siiski pole Roela MKS-i aastaaruannetes ega eelarvetes aastail 1909–1916 raamatukogu mainitud ja sellele mingeid rahalisi vahendeid eraldatud, mis viib arvamusele, et raamatukogu siiski ei kuulunud toona veel seltsi katuse alla, vaid tegutses vallakoolis iseseisvalt. Ka raamatukogu poolt 1920.–1930. aastatel esitatud aruannetes väideti, et Roela MKS raamatukogu alustas tegevust alles 25. märtsist 1919.[5]

18.jaanuaril 1911 korraldatud Ülevenemaalise koolide loenduse ankeedi andmeil oli Roela vallakoolis asuvas raamatukogus 10 lasteraamatut ja 79 köidet metoodilist kirjandust ja ilukirjandust 10 rubla 34 kopika eest. Kooli 1910. aasta eelarvest – kokku 470 rubla 67 kopikat – oli raamatute ostmiseks ette nähtud 75 kopikat.[6] Samas pole võimatu, et raamatukogusse jõudsid lõpuks ka Roela MKS pidudel ette kantud näidendite tekstiraamatud.[7]

1919. aasta jõulupühade ajal annetas Viru Maakonnavalitsuse esimees Mihkel Juhkam Roela valla koolide (Roela ja Tammiku algkool) 600 marka raamatukogudele õppevahendite ostmiseks.[8]

Raamatukogu 1918–1940

Ka Eesti Vabariigi ajal pidas Roela Muusikalis-kirjanduslik Selts raamatukogu, mis kvalifitseerus riigi toetusele. Alates 1925. aastast täitis Seltsi raamatukogu ka Roela valla avaliku raamatukogu rolli, mis mõjus hästi kogu kasvamisele, sest uute raamatute muretsemiseks saadi toetust nii vallalt kui ka riigilt.

Roela Muusikalis-kirjandusliku Seltsi raamatukogu

Pärast seda kui Vabadussõja rindejoon 1918. aasta detsembris ja 1919. aasta jaanuaris Roela piirkonnast üle käis, avati Roela Muusikalis-kirjandusliku Seltsi raamatukogu alates 25. märtsist 1919. Roela 1921. aastal oli raamatukogus 70 raamatut ning selle tegevuspiirkonna moodustasid Roela mõis ning küla, Saara, Rünga ja Ristiküla. Piirkonna teine raamatukogu – Tammiku Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu, mis tegutses alates 1901. aastast – paiknes Roela-Tammiku algkoolis ning omas 1000 raamatut. Selle teeninduspiirkonda kuulusid Rosenthali karjamõis, Tammiku, Ädara (Edara), Rasivere, Alavere, Liiva, Aravuse, Palasi ja Hanguse külad ning raamatukogu osakond asus Tudus. Tõenäoliselt oli Tammiku raamatukogu raamatute arv märgitud ekslikult, sest 1922. aasta alguses oli seal ainult 345 raamatut. 1921. aastal said mõlemad raamatukogud riigilt toetust kumbki 1000 marka (10 krooni).[9]

1918. aasta lõpus Roela valla Töörahva Nõukogu Hariduse Osakonnas koostatud skits valla kooliringkondadest, mis kattusid ka raamatukogu teeninduspiirkondadega: Roela raamatukogu teeninduspiirkonda kuulusid mõisa- ja vallakooli ringkonnad; Tammiku raamatukogu teeninduspiirkond kattus Tammiku algkooli ringkonnaga ning selle Tudu osakond Tudu kooliringkonnaga (ERA R-1246, 1, 4: 4)

1922. aasta alguseks oli Roela Muusikalis-kirjandusliku Seltsi raamatukogus 87 raamatut ning 1922. aasta lõpus 122 köidet. Uusi raamatuid osteti seltsi poolt eraldatud 1015 ja Haridusministeeriumi poolt eraldatud 985 marga ehk kokku 2000 marga (20 krooni) eest. Raamatuid laenutati lugejaile tasuta ning aastas 560 korral. Raamatukogu paiknes Roela valla koolimajas ning selle koguhoidjaks oli Roela algkooli juhataja Johannes Kask.[10] 1923. aastal määrati kogule taas riigipoolset toetust summas 2000 marka. Toetus anti ilmselt üle raamatutes, sest Muusikalis-kirjandusliku Seltsi juhataja E. Soone ja kirjatoimetaja H. Uueni allkirjadega volitus andis J. Kasele volituse vastu võtta „rahvaraamatukogule 1923 a. toetuseks määratud kahetuhande /2000/ marga eest eestikeelseid raamatuid“. Tundub, et J. Kasel oli arvepidamine kogus olevate raamatute üle pisut segamini, sest kui ta 1923. aasta alguses teatas, et 31. detsembril 1922 oli kogus 122 raamatut, siis aasta hiljem leidis ta, et 1. jaanuaril 1923 oli kogus hoopis 110 raamatut. 31. detsembril 1923 oli kogus 134 raamatut ning aasta jooksul laenutati raamatuid 469 korda. 1924. aastal määrati seltsile riigipoolseks toetuseks 3000 marka (30 krooni).[11]

Roela valla avalik raamatukogu

6. juunil 1924 võttis Riigikogu vastu Avalikkude raamatukogude seaduse, milles tehti kohalikele omavalitsustele alates 1925. aastast kohustuseks üleval pidada avalikke raamatukogusid. Selleks, et vältida olemasoleva raamatukogude võrgu dubleerimist, tegi Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing omavalitsustele ettepaneku loobuda uute raamatukogude rajamisest, vaid saavutada kokkuleppe olemasolevate raamatukogude pidajatega, et need võtaksid enda kanda avalike raamatukogude ülesanded ning saaksid selle eest endale omavalitsuse toetuse.[12]

Roela valla algkool oli ka 1920.–1930. aastatel raamatukogu asupaik (RMF 105:338)

16. märtsil 1925 teatas Roela vallavalitsus Viru Maakonnavalitsuse Haridusosakonnale, et Roela valla avalikuks raamatukoguks on Roela Muusikalis-kirjandusliku Seltsi raamatukogu. Teatega kaasnevast tabelist selgus, et omavalitsuse poolt anti Seltsile raamatukogu toetuseks 6000 marka (60 krooni), millest 1000 marka (10 krooni) oli määratud majanduslikeks kulutusteks ning 5000 marka (50 krooni) uute raamatute ostmiseks. Kuna Tammiku Rahvaraamatukogu Seltsi põhikiri jäi ümber registreerimata, anti Seltsi raamatukogu üle Tammiku algkoolile, kuid „raamatud, mis kooli kogusse ette ei ole nähtud, [on] vallavalitsuse korralduses“. Kellele need edasi anti pole teada, kuid pole võimatu, et need läksid Roela KMS kogusse. Sellega on ehk ka kogu järsk kasvamine 128 raamatu võrra aasta jooksul. Tabelist selgus ka, et tegutsema oli hakanud Ädara raamatukogu Selts, mille raamatukogu asus Ädara külas Toomasseni ruumides ning selle koguhoidjaks oli Lonny Toomassen. Kuna Tudu jäi valla keskusest kaugele, oli vallavalitsusel kavas avada sealses koolimajas raamatute väljaandmise punkt.[13]

Raamatute arvu muutused Roela avalikus raamatukogus[14]

AastaRaamatute arvRiigi toetusSeltsi/valla toetusLaenutusi aastas
1921701000 Emk  
192287985 Emk1015 Emk560
1923110 või 1222000 Emk 469
19241343000 Emk  
19251506000 Emk6000 Emk 
19262716710 Emk6000 Emk910
192733060 Ekr60 Ekr1075
1928 60 Ekr60 Ekr 
192935760 Ekr60 Ekr 
193043560 Ekr60 Ekr1543
1931  60 Ekr 
1933 60 Ekr60 Ekr 
1934u 750 (?) 60 Ekr 
1935 28 Ekr40 Ekr 
1936  65 Ekr 
1937 39 Ekr65 Ekr 
1938 23.11 Ekr65 Ekr 
193974727.33 Ekr65 Ekr2090
1940782   
1942u 900   
1943799 20 RM 

1926. aastal asus raamatukogu endiselt koolijuhataja korteris ühes 20 m² suuruses toas, mis ei vastanud raamatukogu pidamise nõuetele. Raamatud olid paigutatud ühte kinnisesse kappi, milles oli viis jooksvat meetrit riiuleid. Kapp oli raamatute hoiustamiseks piisavalt suur ning vastas raamatukogude kohta kehtivatele nõuetele. Raamatute kohta olid sisse seatud kaartkataloog ning raamatud olid nummerdatud vastavalt Avalikkude raamatukogude seadusele. Kogu oli avatud „7 päeva, nimelt igal päewal, millal keegi soowis“. Raamatute laenamine oli lugejatele tasuta, kogust laenati lugejale korraga kaks raamatut kaheks nädalaks ning viivist pidi üle aja käes hoitud raamatute eest maksma kolm marka päevas. Tundub siiski, et viimasest nõudest kinni ei peetud ehk olid siis kogu lugejad nii korralikud, et 1926. aastal ei nõutud kelleltki viivist ning raamatukogu ei saanud selle pealt mingit tulu. Kõik kogus olevad raamatud olid eestikeelsed. Kogu oma 365 päevase valmisoleku eest maksti raamatukoguhoidjale 1000 marka (10 krooni) aastas, ehk 83 marka 33 penni (83 senti) kuus. Raamatukogu tegevust juhtis kolmeliikmeline nõukogu, mille kinnitas vallavolikogu. Kuna volikogu protokolle pole säilinud, pole ka nõukogu liikmete nimed teada.

Registreeritud lugejaid oli kogus 46, kellest 17 olid mehed ja 29 naised. Vaatamata sellele, et lugejate hulgas ei olnud naised isegi kahekordses ülekaalus, laenutasid nad ometi kolm korda rohkem raamatuid kui mehed, naised 312 korda, mehed vaid 104. Tundub, et reeglist, kaks raamatut laenutajale korraga ei peetud alati kinni, sest raamatuid laenutati kokku 416 korda. Isegi iga kord kahe raamatu kaupa laenutades, pole kuidagi võimalik saada laenutuste arvuks 910, vaid 78 raamatut on antud liiast. Lugejate soolist kooseisu vaadeldes torkab silma, enamus lugejaid – kokku 39, neist 27 naist ja 12 meest – on nooremaealised, alla 30-aastased, kuna vanemate seas on neid ainult viis meest ja kaks naist. Mainimist väärib tõsiasi, et ühtegi lugejat polnud alla 15-aastaste poiste hulgas (tabel 8).[15]

Raamatute arvu muutus 1926. aasta jooksul liigiti ning nende laenutamine[16]

 Raamatuid   Laenu-tusi
Raamatud liikide järeleAasta algulTuli juurdeKanti mahaAasta lõpus 
Ilukirjandus92945181826
Üldteosed104 1416
Usu-, mõtte- ja kasvatusteadus89 1720
Ühiskonna- ja õigusteadus31 44
Keele- ning kirjandusteadus ja kunst61 76
Matemaatika, loodus- ja arstiteadus14 2126
Rakendusteadus 13 139
Maade- ja rahvasteteadus4  49
Ajalugu85 1311
Lastekirjandus51 63
Kokku1501287271910

Roela avaliku raamatukogu lugejate arv, ealine ja sooline koosseis. 1940. aasta andmed on kevadest ning seal on esimesel kohal Roela MKS avaliku raamatukogu ja teisel kohal selle Liivaküla osakonna andmed[17]

1927. aastal raamatukogu korralduslikus tegevuses muutusi ei olnud. Juurde osteti 59 raamatut, millest 45 moodustas ilukirjandus, neli raamatut kuulus kategooriasse usu-, mõtte- ja kasvatusteadus ning kümme kategooriasse rakendusteadus. Aasta jooksul tehti 1075 laenutust, mehed laenasid raamatuid 191 korda ja naised kaks korda rohkem, 384 korda. Raamatukogu eelarve oli tasakaalus 141 krooni 26 senti, millest 60 krooni moodustas riigi ja 60 krooni valla toetus ning 21 krooni 26 senti saadi muudest sissetulekutest. Sellest kulus uute raamatute soetamiseks 110 krooni, raamatute köitmiseks 20 krooni, raamatukoguhoidja palgaks 10 krooni ja muudeks kuludeks 1 kroon 26 senti. 25. aprillil 1928 esitatud aruandele kirjutas raamatukogu nõukogu esimehena alla K. Vaher.[18]

1930. aastal vastas J. Kask küsitluslehele raamatukogu tegevuse kohta 1929/1930. aasta, millest selgus, et Roela MKS-il puudus vallavalitsusega leping avaliku raamatukoguteenuse osutamiseks. Raamatukoguhoidja nimetas ametisse seltsi juhatus, kes maksis ka osa tema palgast, mis oli 1929/1930. aastal 20 krooni.[19] Leping vallavalitsuse ja Roela MKS vahel seltsi raamatukogu avaliku raamatukoguna pidamiseks sõlmiti alles 15. jaanuaril 1935.[20]

29. märtsil 1930 teatas Roela MKS juhatuse esimees J. Kask Viru Maavalitsuse Haridusosakonnale, et seltsi juhatuses on vastu võetud Maavalitsese Teatajas avaldatud „seltsi raamatukogu toimkonna kodukord ja raamatute tarwitamismäärused“, mille §1 kõlas järgmiselt: „Roela Muusika-Kirjanduse Seltsi raamatukogu asub Roela koolimajas ja on avatud üks kord nädalas, igal laupäeval kella 14–20ni.[21]

1935. aasta suvel esines Tudu Vabatahtlik Tuletõrjeühing Maakonnavalitsuse ees sooviga asutada Tudusse avalik raamatukogu. Kuna Roela vallavolikogu oli asjaga päri, asutatigi Tudu VTÜ avalik raamatukogu alates 1. oktoobrist 1935. Kuna valla eelarvest eraldi toetust Tudu VTÜ raamatukogule polnud siis enam võimalik anda, võeti selleks Roela MKS-ile mõeldud toetusest 20 krooni. Riigi toetust Tudu raamatukogu sel aastal veel ei saanud.[22]

1939. aastal oli Roela MKS-i avalikul raamatukogul osakond, mis paiknes Liivakülas Voldemar Moori talus.[23]

1938. aastal tõstatas Haridusministeeriumi Noorsoo ja Vabahariduse Osakond küsimuse valdades asuvate seltsidele kuuluvate avalike raamatukogude ülalpidamiskulude katmise kohta valdade poolt. Teiste hulgas oli negatiivse näitena esitatud ka Roela vald, milline andis Roela MKS raamatukogule ülalpidamiskuludeks ainult viis krooni. Vallavalitsuse väitel oli selts „senini rahul olnud saadud toetusega ning katavad ettetulevad kulud ise“.[24]

Raamatukogu 1939/1940. aasta aruande järgi oli seal tööl üks palgaline ja üks vabatahtlik meessoost raamatukoguhoidja. Roela MKS-i raamatukogus oli alates 1. aprillist 1934 palgalisena ametis Roela küla Vilkese talu peremees Leon Piirsalu (enne eestist Prillop), kes sündis Roela vallas 18. veebruaril 1911 ja suri 27. juulil 2008 ning maeti Rakverre. Ta oli lõpetanud Roela 6. klassilise algkooli ning võtnud osa ühest raamatukogunduse alasest kursusest, ta oli olnud Isamaaliidu liige ning määratles end taarausulisena. Teine, vabatahtlik raamatukoguhoidja oli ilmselt Liivakülas raamatukogu osakonda pidav V. Moor. Kui palju raamatukoguhoidjale palka maksti, aruandest ei selgunud, sest seal ära toodud raamatukogu eelarves polnud koguhoidja palka märgitud. Ilmselt tuli see otse seltsi eelarvest. Ühes raamatukoguhoidja vahetumisega oli raamatukogu kolinud koolijuhataja korterist ühte klassiruumi, kus muidu toimus õppetöö. Seetõttu oli kogu lahti pühapäeviti kella 13.00–14.00. Igale kasutajale laenati korraga välja kolm raamatut kolmeks nädalaks. Raamatukogu nõukogu (toimekonda) juhatas aruandeaastal E. Lauri.[25]

Kui võrrelda 1926. aasta andmetega, siis oli ilukirjanduse osakaal kogu raamatute hulgas märgatavalt tõusnud. Kui 1926. aasta alguses (tabel 7) oli ilukirjanduse osakaal kõigist raamatutest 61,33% ja aasta lõpus, pärast Tammiku kogu lisandumist 66,8%, siis 1939. aasta aprilli alguses oli see 72,3% ning 1940. aastal samal ajal 74,7%.[26]

Viis kõige loetavamat raamatut ilukirjanduse kategooriast ja viis kõige loetavamat raamatut aimekirjanduse kategooriast laenutuskordade järgi aruandeaastal 1939/1940[27]

Jrk nrAutorRaamatu pealkiriLaenutus-kordi
Ilukirjandus
1.Enn KippelKui Raudpea tuli (1937)18
2.Albert KivikasNimed marmortahvlil (1936)16
3.Pedro KrustenPime voorus (1938)16
4.August JakobsonMetsalise rada (1936)15
5.August MälkÕitsev meri (1. trükk 1935, 2. trükk 1936)15
Aimekirjandus
1.Fridtjof NansenSuuskadel läbi Gröönimaa (1938)10
2. K. Päts – Tema elu ja töö (1934)8
3.Oskar LutsMälestused, VIII (1936)7
4.Andrè MauroisInglased (1936)7
5.Friedebert TuglasTeekond Hispaania (1918)7

Raamatukogu

Ka Roela raamatukogu elas 1941. aasta sõjasündmused kadudeta üle.[28] 1942. aasta veebruarikuu seisuga oli kogus umbes 900 raamatut hinnaga 2000 krooni, mis paiknesid neljas kapis. Raamatukoguhoidjaks oli 18. veebruaril 1911 Roela vallas sündinud taluomanik Leon Piirsalu, kes oli oma sõnul taarausuline. Ta oli lõpetanud Roela 6. klassilise algkooli.[29]

Nõukogude võimu ajal osa raamatuid raamatukogust vastavalt Eesti NSV Sisekaitseülema Harald Habermanni otsusele Nr.1501-Sk kogudest siiski kõrvaldati:

„22“ augustil 1940.a.võtnud arvesse, et Eesti NSV kodaniku üks põhiõigustest on õigus õppimiseks, missugust õigust kindlustab temale peale rajatava sotsialistliku hariduskorralduse, ajakirjanduse ja raamatute kättesaadavaks tegemise rahvale,mille kaudu kodanik võib ammutada teadmisi sotsialistlikust kultuurist ja selle ülesehitamisest.

Praegu aga leidub meil raamatukogudes, [...] hulgaliselt reaktsioonilist kirjandust,mille ülesanne on sundida rahvast unustama revolutsiooniga kätte võidetud võitluse ja organisatsiooni vormid,need rikkalikud ja mitmekesised ideed ja loosungid,mille juhtimisel rahvas sammub vastu sotsialismile.

Kuna selline sureva klassi huvisid kaitsev kirjandus raskelt rikub NSV Liidu kodaniku põhiõigust, asendades õigeid sotsialistlikke teadmisi väärteadmistega, ning kuna sellise mürgise aseaine levitamine kodanikkude laiemates hulkades võib tekitada õigustatud meelepaha ja seltskondlikku ärevust, mispärast [...] otsustasin:

kõrvaldada müügilt ja levitamiselt kõik

1.NSVL vastane laimu- ja ässituskirjandus.
2.Suurkodanlist kurnajate ideoloogiat ja ekspluateerimist propageeriv ja õigustav kirjandus.
3.Šovinistlik rahvuslikku viha ja vaenu õhutav kirjandus.
4.Igasugune usuline kirjandus,mis rahva usutunnete kaudu taotleb rahvavaenulisi poliitilisi sihte.

Kõrvaldamine puudutas nii raamatuid kui ka ajakirju, ilu- ja aimekirjandust, selle teostamise eest vastutasid raamatukogude juhatajad. Kõrvaldamine pidi teostuma 1. septembriks 1940.[30]

Kui palju raamatuid Roela valla raamatukogust kõrvaldati pole teada, kuid 1942. aasta kevadel teatas Eesti Omavalitsuse Haridusdirektooriumi Rahvakasvatuse osakond, et nende kätte oli antud 1940–1941. aastal „bolševike poolt avalikest ja kooliraamatukogudest kõrvaldatud raamatuid“, mille hulgas oli ka üks Roela Muusikalis-kirjanduslik Seltsi kogusse kuulunud raamat, mis lubati seltsi poolt volitatud isikule välja anda. Kaks raamatut oli tagasi saada Roela valla algkoolil ja 20 Roela Tammiku algkoolil.[31]

Kadudeta ei möödunud raamatukogudele ka Saksa okupatsiooni aeg. 1942. aasta jaanuaris saadeti raamatukogudele vallavalitsuste kaudu ja anti allkirja vastu üle kaheosaline Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik, mille alusel eemaldati raamatukogudest sinna nõukogude ajal soetatud raamatuid. Raamatukogude avamine lugejaile oli lubatud alles keelatud raamatute kogust kõrvaldamisel.[32]

Eesti Omavalitsus jätkas Eesti Vabariigi ajal toiminud toetusrahade jagamist raamatukogudele ning 1943. aasta märtsis eraldati Roela valla kahele avalikule raamatukogule (Roela ja Tudu) kummalegi raamatute ostmiseks toetust 20 riigimarka.[33]

Kui sõjaeelsel ajal oli köitmata raamatute laenutamine keelatud, siis sõja ajal, mil oli raskusi köitematerjali saamisega, lubati „laenutada erandina ka köitmata raamatuid kuni 6 korda iga köidet, kattes raamatu enne laenutamist paksema kaitsepaberiga, et säilitada selle kaaned kuni köitmiseni puhtaina. Kui raamat kannatab välja rohkem kui 6 laenutust, võib teda laenutada seni, kui ta on veel köitmiskõlvuline“.[34]

1943. aasta lõpus oli Roela avalikus raamatukogus 799 raamatut, mis näitas umbes saja-raamatulist vähenemist. Osaliselt tingis seda ilmselt nõukogudeaegse kirjanduse kõrvaldamine kogust.[35]

Virumaa koolide inspektor Märt Meose 1944. aasta alguses antud hinnangul võis maakonna avalike raamatukogude tegevust sõja ajal, „võrreldes Eesti omariikluse aja tegevusega […] nimetada ainult kiratsemiseks“. Tundub, et Roela raamatukogu tuli vaatamata sõjale toime teistest paremini, sest mitmed põhjused, mis teiste kogude tegevust pärssisid olid Roelas olemata. Raamatukoguhoidjaks oli endiselt juba sõjaeelsel ajal sama ametit pidanud L. Piirsalu ning raamatukogu ruumid olid samad, mis enne sõda. Ainsaks tõsiseks takistuseks raamatute laenutamisel, mis ka Roela raamatukogu tegevust kindlasti pidurdas ja lugejate arvu vähenemist põhjustas, oli valgustuspetrooleumi puudus raamatukogus, eriti aga kodudes.[36] „Nagu kuulda, on mõnel pool Roelagi mehed esiisade kombel lambarasva põletamisele asunud. Siin on toimitud väga lihtsalt. Jätkub lambarasvaga täidetud plekk-karbikesest ja sinna sisse pistetud tahiotsast, et kahe- kuni kolmeküünlalist elektripirni saada“.[37]

Roela valla rändraamatukogu

1941. aasta lõpul korraldas Eesti Rahva Ühisabi (ERÜ)[38] aktsiooni „Linn kingib maale vaimuvara“, mille käigus annetati ERÜ-le 41 946 raamatut. 1942. aasta talvel koguti veel umbes 12 000 raamatut aktsiooniga „Maa kingib linnale puid, linn – maale raamatuid“. 1942. aasta novembriks olid kõik annetatud raamatud arvele võetud ja köidetud ning neist moodustati rändraamatukogud, mis anti vastavalt 12. novembril 1942 avaldatud Eesti Omavalitsuse Haridusdirektooriumi Rahvakasvatustalituse ringkirjale 1943. aasta alguses üle maavaldadele.[39] Teiste hulgas sai 40 raamatust koosneva rändraamatukogu ka Roela vald (tabel 10). Olgu öeldud, et 13. märtsi 1942 seisuga oli Roela valla ERÜ toimkond eespool nimetatud puude andmise aktsiooni käigus parimana Virumaa ERÜ komiteele üle andnud 95 tihumeetrit küttepuid, mis oli 15 tihumeetri võrra rohkem, kui neile ette nähtud norm.[40]

Rändraamatukogude organiseerimise kava järgi oli valla raamatukogu, millele rändraamatukogu komplekt üle anti, kohustatud seda laenama ka teistele samas vallas asuvatele raamatukogudele, organisatsioonidele ja koolidele. Laenutusaeg oli tavaliselt kolm kuud, mille järel pidi rändraamatukogu tagastama valla raamatukogule. Teiste nõudluste puudumisel selle raamatute kasutamiseks, võis rändraamatukogu juhataja kasutaja suulise või kirjaliku taotluse alusel laenutuse tähtaega pikendada. Rändraamatukogu kasutajate ja laenutuste kohta peeti päevikut ning aasta lõpul esitati Haridusdirektooriumile maakonna koolivalitsuse kaudu laenutuste aruanne. Rändraamatukogu raamatuid oli keelatud kanda valla raamatukogu põhinimestikku, neid nummerdada ja tembeldada oma raamatukogu templiga. Rändraamatukogu fondide vahetamist valdade vahel korraldas Rahvakasvatustalitus.[41]

Roela valla rändraamatukogu raamatute nimestik[42]

NrAutorPealkiriNrAutorPealkiri
1Heller, F.Keisri vana rüü21Kallas, A.Võõras veri
2Ariste, P.Vene keele hääldamine22Luts, O.Vähkmann ja Ko
3Eesti arvudes23Metsanurk, M.Epp
4Bornhöhe, Ed.Kuulsuse narrid24Kallas, A.Hundi mõrsja
5Kipling, R.Mees, kes tahtis olla kuningas25Meyer, C.Munga pulm
6Metsanurk, M.Toho-Oja Anton26WilliamsonAjaloo saladus
7Loti, PierreNaine haaremist27Andra, J. C.Greeka muinaskangelased
8Grünfeldt, P.Minevikku jälgimas28Vilde, Ed.Kui Anija mehed Tallinnas käisid
9Shaw, B.Südamemurdmise maja29Pitka, Joh.Minu mälestused II
10Kivikas, A.Mihklipäev30Wiggin, K. D.Päikeseoja Becky
11Roht, R.Kurgsoo31Ring, B.Peik
12Uspenski, L.Heraklese 12 vägitööd32Stevenson, R. L.Varanduse saar
13Vilde, Ed.Kogutud teosed33Hanko, A.Oli kord
14Luts, O.Ants Linter34Oengo, J.Üle Atlandi
15GypMu sõber Pierrot35Mälk, A.Surnud elu
16Salminen, T.Vabrikutüdruk36Roht, R.Maa
17Lintrop, J.Nutt ja naer37Tagore, R.Laevahukk
18Saal, A.Vambola38London, J.Valgekihv
19Valtonen, H.Söerist39Reed MornKastreerit elu
20Rumor, K.Sammud kaduvikku40Rolland, R.Noored armastajad

Uno Trumm SA Virumaa Muuseumid vanemteadur

[1] EAA 93, 1, 270: 7–10p.
[2] Kes. Wiru-Jaagupist. – Eesti Postimees, 1902, nr 4.
[3] Veskimägi, K.-O. Eesti raamatukogude ajaloo bibliograafia kuni 1917. 2. osa. Tallinn 1985, lk 15.
[4] EAA 44, 1, 291: 34.
[5] Vt nt: ERA 3138, 1, 1678: 104.
[6] EAA 5454, 1, 63: 112p, 115.
[7] EAA 44, 1, 15: 310; EAA 44, 1, 16: 266; EAA 44, 1, 17: 498; EAA 44, 1, 18: 514; EAA 44, 1, 19: 351; EAA 44, 1, 20: 615; EAA 44, 1, 23: 410.
[8] Joh. Kingitus wallakooli raamatukogule. – Waba Maa, 1920, nr 2.
[9] ERA 3138, 1, 1582: osaliselt pagineerimata, 90, 169; ERA 3138, 1, 1678: 105.
[10] ERA 3138, 1, 1678: 104.
[11] ERA 3138, 1, 1756: 13, 67, 112.
[12] ERA 3138, 1, 1831: 350.
[13] ERA 3138, 1, 1904: 92–93; ERA 3138, 1, 2040: 198p.
[14] ERA 3138, 1, 1756: 112; ERA 3138, 1, 2040: 199p; ERA 3138, 1, 2105: 224p; ERA 3138, 1, 2175: 434, 440, 485p; ERA 3138, 1, 2524: 133, 246; ERA 3138, 1, 2594: 111, 183; ERA 3138, 1, 2666: 87; ERA 3138, 1, 2742: 79, 139p–140; ERA 3138, 1, 2817: 485; ERA 3138, 1, 2885: 203; ERA 3138, 1. 2883: 105–105p; ERA 3138, 1. 2885: 411p.
[15] ERA 3138, 1, 2040: 198–199p.
[16] ERA 3138, 1, 2040: 198p.
[17] ERA 3138, 1, 2040: 199; ERA 3138, 1, 2105: 224; ERA 3138, 1, 2175: 484; ERA 3138, 1, 2883: 105.
[18] ERA 3138, 1, 2105: 223–224p.
[19] ERA 3138, 1, 2248: 152.
[20] ERA 3138, 1, 2524: 134.
[21] ERA 3138, 1, 2175: 233.
[22] ERA 3138, 1, 2594: 114–116p, 118–119p, 183.
[23] ERA 3138, 1, 2817: 161.
[24] ERA 3138, 1, 2817: 426, 434.
[25] ERA 3138, 1, 1116: 16p; ERA 3138, 1, 2883: 105–106p; ERA 3138, 2, 218: 78.
[26] ERA 3138, 1, 2040: 198p; ERA 3138, 1, 2883: 105.
[27] ERA 3138, 1, 2883: 105p.
[28] ERA 3138, 2, 218: 35.
[29] ERA 3138, 2, 218: 78.
[30] ERA 26, 3, 762: pagineerimata.
[31] ERA 3138, 2, 218: 126, 131.
[32] ERA 3138, 2, 218: 211, 185.
[33] ERA 3138, 2, 218: 357, 371p.
[34] ERA 3138, 2, 289: 112.
[35] ERA 3138, 2, 289: 140p.
[36] ERA 3138, 2, 289: 142.
[37] Roela põllumees kohendab toas ja toimetab väljas. – Wirumaa Teataja, 1942, nr 133.
[38] ERÜ oli Eesti Omavalitsuse haldusalas septembris-oktoobris 1941 rajatud hoolekandeorganisatsioon, mille ülesanneteks oli NSV Liitu viidud ja teadmata kadunud isikute registreerimine, nende perekondade, sõjas kannatada saanute, Saksa armees teenivate eestlaste, sõjas langenute ja haavata saanute perekondade ja majanduslikku abi vajavate perekondade eest hoolitsemine, arstiabi korraldamine, emade ja lapse eest hoolitsemine, noorsoo eest hoolitsemine, rahva tervishoiu üldine korraldamine, Eesti vabastamisel langenud Saksa sõdurite haudade korrastamine ja sidemete loomine nende omastega.
[39] ERA 3138, 2, 218: 46–47; Linn kinkis maale vaimuvara. – Postimees, 1942, nr 53; Maale 150 rändraamatukogu – Wirumaa Teataja, 1942, nr 140.
[40] Virumaa toetab linna. – Wirumaa Teataja, 1942, nr 29.
[41] ERA 3138, 2, 218: 242–243.
[42] ERA 3138, 2, 218: 270.