Ajalooblogi: Konstaabel Johannes Suuk – Eesti rekordi omanik kuulitõukes

Kahekordne Eesti meister (1929, 1930) ja rekordiomanik kuulitõukes J. Suuk sündis 17. septembril 1903 Kadrinas kaheksalapselise pere vanima pojana. Ta käis koolis Tapal, kus alustas ka sportimist. Esmakordselt võistles ta 1922. aasta suvel Paides noortepäeval, tõugates kuuli 7.23 m.

Sõjaväeteenistuse ajal võistles ta kaitseväe kergejõustikuvõistlustel, tõugates 1924. aastal 11.69 m ja 1925. aastal 11.78 m. Selle järel astus ta Politseikooli, lõpetades selle kõrgema klassi 9. märtsil 1929. Kuna tema teenistus kulges Tallinnas ja Harjumaal, treenis ja võistles ta spordiseltsi „Kalev“ ridades, kuid alates 1930. aastast Politsei spordiringi koosseisus.

1927. aastal tõukas ta 13.93 m ning 1928. aastal spordiseltsi „Kalev“ kergejõustikuvõistlustel 14.16 m. Tema karjääri parimaks oli 1930. aasta, mil ta tõukas juunis Politsei spordiringi võistlustel 14.36 m. Tallinna-Riia politsei kergejõustikuvõistlustel 28. juunil tõukas ta 14.62 m, olles 15 cm parem senisest Eesti rekordist. Teist korda parandas J. Suuk Eesti rekordit 20. juulil Pärnus, tõugates 14.71,5 m. Ajakirjanike ootus, et J. Suuk tõukab peagi üle 15 m aga ei täitunud. Tema enda arvates seetõttu, et ta oli oma elus teinud väga palju füüsilist tööd, mis muutis tema lihased puiseks. Ajakirjanike arvates aitas sellele kaasa ka tema abiellumine, mis ei lubanud endise pühendumusega treenida. 1928. aastatel kerkis kuulitõukes komeedina orbiidile kriminaalpolitseinik Arnold Viiding, kes tõukas 1931. aastal Eesti rekordiks 15.04 m ja 1932. aastal 15.67 m. Eesti-Läti maavõistlusel 1933. aasta juulis viis J. Suuk oma isikliku rekordi 14.80 m peale, kuid enamat ei suutnud, jäädes edaspidi A. Viidingu järel igaveseks teiseks, tõugates tavaliselt aga üsna kindlalt üle 14 m.

Aeg ajalt võistles ta ka teistel aladel, saavutades kettaheites 38.52 m, odaviskes üle 56 m ja vasaraheites üle 33 m. Viimases oli ta 1930. aastal tulemusega 30.20 m ka Eesti meister.

24. juunil 1940 arreteeris toonane Raasiku konstaabel J. Suuk poliitilise politsei antud orderi alusel Eesti politsei rajaja ja hilisema peaministri Kaarel Eenpalu ning toimetas ta Patarei vanglasse. Politseis omandatud kohusetundlikkusega ka okupatsioonivõimu korraldusi täitnud J. Suuki ootas sama saatus. Ta vabastati politseist selle likvideerimisel, arreteeriti ning saadeti 25. või 28. juunil 1941 etapiga NSV Liidu territooriumile, võib-olla Kirovi oblastisse. Tema edasine saatus pole teada, kuid usutavasti lasti ta maha või suri vangilaagris.

0-40216p_J_Suuk

Konstaabel J. Suuk Politsei spordiklubist kuuli tõukamas (EFA.258.P.0-40216)

0-40218p_J_Suuk

Konstaabel J. Suuk kuulitõukes Eesti rekordit püstitamas, istub kohtunik Edgar Klumberg (eestist Kolmpere; EFA.258.P.0-40218)

 

 

Uudisleht_1937_167_Johannes Suuk

Sarž J. Suukist ajalehest Uudisleht (Uudisleht, 1937, nr 167)

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

J.Suukile odaviske võidu eest omistatud karikas (RM 7016 Aj 1776)

21.–23. augustil 1931 korraldas Eesti Politsei Kehakasvatusorganisatsioonide Liit (E.P.K. Liit) Tallinnas 4. üleriiklikud politsei esivõistlused kergejõustikus, kus J. Suuk võitis esikoha nii kuulitõukes kui ka odaviskes, tulemustega 13.58 m ja 48.64 m.

Uno Trumm SA Virumaa Muuseumid vanemteadur

 

Ajalooblogi: Ferdinand Gustav Adoff

Rakvere kesklinnas on Ferdinand Gustav Adoffi tänav. Selle Rakverele väga olulise arhitekti sünnist möödub tänavu 130 aastat.

RMF1337_25_2
RMF 1337:25 Ferdinand Gustav Adoff (24.05.1890 – 14.10.1938)
Foto A. Kesküll

Isa Georg Adoff oli Rakveres ehitusettevõtja ja linna ehituskomisjoni liige. Georg Adoff tuli Rakveresse Roelast, soetas krundi Tõusu t 2 ja ehitas siia perele maja.

RMF949_24
RMF 949:24 Tõusu 2.
Foto C. Sarap

Ferdinand Gustav Adoff õppis Rakvere elementaarkoolis 1899-1901, Rakvere linnakoolis 1901-1905 ja Tallinnas Peetri reaalkoolis. Ehitusinseneriks õppis ta Riia Polütehnilises Instituudis, mille lõpetas 1918. aastal. Õpingute perioodil töötas ta mitmel aastal Peterburi ja Moskva suurtes ehitusfirmades, kus omandas praktilisi töökogemusi.

RMF1337_26_2
RMF 1337:26 Ferdinand Adoff.

Aastast 1919 tegutses Ferdinand Gustav Adoff Tallinnas, kus oli Tallinna Tehnikumi ehituskonstruktsioonide ja raudbetooni eriala õppejõud ning Mereasjanduse Peavalitsuse projekteerimisbüroo juhataja. Pidas Tallinnas ka oma projekteerimisbürood.

RMF1337_27_2
RMF 1337:27 Ferdinand Adoff Tallinna Tehnikumi materjalide laboris.
Foto K. Osol 1925

Ferdinand Gustav Adoffi projekteeritud on mitmed 1920 – 1930. aastatel Rakveres ehitatud hooned, mis annavad tooni ka tänases linnapildis.

RMF976_42
RM F 976:42 Turukaubamaja (projekt 1926, maja valmis 1928)
Foto Carl Sarap
RMF473_36_2
RMF 473:36 Pangamaja ehk Eesti Panga Rakvere osakonna hoone (projekt 1930, maja valmis 1933)
RMF953_82
RMF 953:82 Rakvere Ühispanga hoone Lai t. 7. Arhitekt K. Burman 1913 ja uus majaosa Posti tänava nurgal F.G. Adoff 1928. Foto H. Olvet 1936

 

RMF1342_13

RMF 1342:13 Linnahaigla Vene tänaval (valmis 1929). Foto K. Soovik 1960.aastad

Arhitektina on oma jälje Rakveresse jätnud ka Ferdinandist aasta noorem vend Arnold Adoff, kes õppis küll maamõõtjaks, kuid on projekteerinud siin mitmeid elumaju (näiteks Kastani tänav 4, 5, 7, 9, 11)

 

Pilvi Põldma SA Virumaa Muusuemid Peavarahoidja

Ajalooblogi: Tuulutame rahvarõivaid! #tuulutamine

Täna, 7. juunil on rahvarõivaste tuulutamise päev ning Virumaa Muuseumid on toonud digituulutama valiku rahvarõivastest, mis meie etnograafiliste esemete kogus asuvad. Valikusse sattusid erinevad aksessuaarid, tanud, mütsid ja triibuseelikud, mis on ilmselt valmistatud 19. sajandil. Igale esemele on juurde pandud informatiivne tekst ja mõnel esemel ka etnoloog Reet Piiri määratud informatsioon.

Rohkemate esemete kohta saab uurida leheküljelt www.muis.ee. MuISi kasutamisjuhend asub SIIN. Informatsioon rahvarõivaste tuulutamise üleskutse kohta SIIT! #tuulutamine

 

RM_130E2_110_2_pisipilt
Eesti Rakvere
Seelik, Rakvere, RM _ 130 E 2:110

Triibuseelik

  • pikitriibuline, lõim linane, kude villane.
  • Seeliku ülaserv volditud, 16 cm voltimata.
  • Värvel linasest kangast. Allservas 6,5 cm laiune pruun linane toot.

 

RM_130E2_109_1_pisipilt
Seelik, Virumaa, RM _ 130 E 2:109

Triibuseelik

  • pikitriibuline, lõim linane, kude villane.
  • Seeliku ülaserv volditud kogu seeliku ulatuses.
  • Värvel punasest valgete täppidega kangast.
  • Allservas 4,5cm laiusest paelast ja 6,4 cm laiusest punasest kangast riba.
  • Punasel kangal kaunistuseks sinine pael.
  • Servas linane 11cm laiune toot.

Reet Piiri: Virumaa, meenutab Kadrinat.

RM_130E2_111_1_pisipilt
Seelik, RM _ 130 E 2:111

Triibuseelik

  • pikitriibuline, lõim linane, kude villane.
  • Seeliku ülaserv volditud kogu seeliku ulatuses.
  • Värvel helepruunist kangast, mille mõlemad otsad lõpevad 73 cm pikkuste samast materjalist sidumispaeltega.
  • Allservas 9 cm laiune pruun villane toot, seeliku serv kanditud tumesinise sametkandiga.

2012.aastal määranud Reet Piiri : 19 saj. lõpp 20.saj. algus

 

RM_130E2_19_2_pisipilt
Sukasääred, Mihkli, RM _ 130 E 2:19

Sukasääred villasest lõngast

  • sokisääre ülaosas 2 cm soonikkudet,
  • säärel 12cm pikkusel osal geomeetriline kiri (kollasel põhjal pruun kiri, 2cm vahede järel kitsad punased põikitriibud)
  • Tehtud Mihklis. Saadud Võrumaalt Vastseliinast.

Reet Piiri: Pärnumaa

RM_130E2_18_1_pisipilt
Sukad, Jüri, RM _ 130 E 2:18

Jüri potisinised naistesukad

  • punase kirjatud kiiluga, millel kujutatud kaheksakanna motiive.
  • Kiilu ümbritsevad valged roositud äärekirjad.
  • Sukkade kudumisel valmistati kõigepealt sääre tagaosa, siis ristipidiselt kiilud ja lõpuks sääre esiosa ja laba. (Sukasääre ülaservas 9,5 cm laiune valge osa, millest 3,5 cm soonikkoes, kahel pool külgedel 38 cm pikkused ja 5,5 cm laiused punased geomeetrilise kirjaga kiilud).

Sarnaseid teise värviga sukakiile kooti ka Saksamaal, Soomes ja Rootsis.

 

RM_130E2_14_1_pisipilt
Kirivöö katkend, RM _ 130 E 2:14

Kirivöö linasel põhjal

  • otsas kaks cm labast kudet, narmad palmitsetud 5 palmikusse, otsast kokku seotud.
  • Keskkiri geomeetriline, punane, südameks kolme lõnga laiune roheline triip.
  • Keskkirja lahutavad äärekirjast ühe lõnga laiune roheline triip.
  • Äärekirijaks sinine geomeetriline kiri.
  • Kahel pool servas üks sinine lõng, ja sellest paari lõnga kaugusel 2 pruuni lõnga.

 

RM_130E2_4_1_pisipilt
Säärepaelad, 2tk, RM _ 130 E 2:4

Säärepaelad

  • palmitsetud villasest lõngast,
  • punasel põhjal 5 lõnga laiune sinisest lõngast kalasabakiri, narmastega.

 

RM_130E2_5_1_pisipilt
Pael, sik-sak mustriga, RM _ 130 E 2:5

Pael

  • murdtoimne, lõim linane, kude villane.
  • Punasel põhjal sik-sak sisse kootud valge-lillakassinise-rohelise kirjaga.

 

RM_130E2_33_1 (1)_pisipilt
Meestesärk, Mulgi, RM _ 130 E 2:33

Särk

  • valgest linasest riidest, õlaõmblusteta.
  • Kahel pool rinnalõiget valge-punane pilutikand, ava kaugastega, sügavate põuedega.
  • Püstkrae kaunistatud tikkpisteridadega.
  • Varruka ülaservas valge põimpilu, varrukasuus valge-punane pil.
  • Kaenla all kolmnurkne lapp.

 

Reet Piiri: Mulgi meeste särk. Toomas Henrik Ilvesel on samasugune särk. Halliste kihelkonna särgi järgi tehtud, sarnaseid oli ka teistes mulgi kihelkondades.

RM_130E2_35_1_pisipilt
Särgipiht, Setu, RM _ 130 E 2:35

Linane särk

  • Särk jämedakoelisest linasest kangast piha ja puuvillasest riidest varrukatega.
  • Kaelaaugus linasest riidest värvel, rinnalõhandik eest kinnitatav aasa ja nööbiga.
  • Varrukad puuvillasest kangast, kahest tükist õmmeldud, pealmisele tükile sisse kootud punane 23 cm laiune kirjaosa. 0,5 cm kaugusel varruka otsast sisse kootud 3,5 cm laiune punane vööt.
  • Varruka suud kurrutatud, otsa õmmeldud 8,5 cm laiused mustast satäänist värvlid.
  • Värvlite keskele õmmeldud tärnikujulised motiivid, valge puuvillase ja rohelise villase lõngaga.
  • Värvli ühes servas kaks nööpauku, ühel värvlil must läikiv nööp.

Piirkond Setu, kihelkond Petseri

RM_130E2_40_1_pisipilt
Eesti Tanu, Virumaa, RM _ 130 E 2:40
RM_130E2_40_4_pisipilt
Eesti Tanu, Virumaa, RM _ 130 E 2:40

Tanu

  • valgest linasest kangast.
  • Eesserv tikitud punase- musta villase lõngaga ristamisi, servas punase-musta lõngaga tikitud 5,3 cm laiune lillkiri.
  • Kaunistatud litritega.
  • Allääres läbi kanga linane keerutatud krookpael.
  • Tanu sopp kroogitud.

Reet Piiri : Virumaa uuemat tüüpi tanu (kurrutatud sopp, linane tikand)

RM_130E2_39_1_pisipilt
Tanu, Virumaa, RM _ 130 E 2:39
RM_130E2_39_4_pisipilt
Tanu, Virumaa, RM _ 130 E 2:39

Tanu

  • valgest puuvillasest kangast.
  • Eeserval 3 cm laiune must siidpael, millel kardpits.
  • Paela servas 10 cm laiune siidist rohekaspruun lilltikand, kaunistatud litritega.
  • Sopp kurrutatud.
  • Alläär palistatud, läbi kanga aetud krookpael.
  • Tanu külge kinnitatud 9 cm laiune lilla siidpael, millel ripuvad 55 cm pikkused otsad.
  • Tanul on sees linane vooder.

Reet Piiri: Virumaa vanemat tüüpi tanu.

RM_130E2_44_1_pisipilt
Tanu, Virumaa, RM _ 130 E 2:44,
RM_130E2_44_4_pisipilt
Tanu, Virumaa, RM _ 130 E 2:44,

Tanu

  • valgest linasest kangast.
  • Eesservas 8,5 cm laiune roosa-punase ja sinise villasest lõngast lilltikand, serv õmmeldud ristamisi punase-sinise lõngaga.
  • Sopp kroogitud.
  • Kaltus pööratud samast kangast, tikandi alune vooder jämedamast linasest kangast.
  • Alläärest läbi aetud sinine-valge palmitsetud pael.

Reet Piiri: Virumaa uuemat tüüpi tanu (kurrutatud sopp, linane tikand). Värvid ja ornament iseloomulikud Jõhvi ja Lüganuse kihelkonnale.

RM_130E2_66_1_pisipilt
Pottmüts, RM _ 130 E 2:66

Pottmüts

  • kaetud roosa siidist kangaga, millel sissekootud tumeroosad piklikud täpid,
  • voodriks valkja põhjaga punaselilleline sits.
  • Mütsi ääristab valge poepits.

 

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Tanu, lapse, RM _ 130 E 2:96
OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Tanu, lapse, RM _ 130 E 2:96

Beebimütsi

  • küljed punasepõhjalisest lillelisest sitsist, tagumine tükk valge-punasekirjalisest sitsist.
  • Vooder punase-musta kirjalisest sitsist.
  • Müts kanditud sinise puuvillase riidega, eesservas volditud rüüs, otses sidumispaelad.

 

RM_130E2_97_pisipilt
Põll, RM _ 130 E 2:97
RM_130E2_97_2_pisipilt
Põll, RM _ 130 E 2:97

Põll.

  • Valgest puuvillasest kangast ülaosa ja linasest kirjatud ning kumaguriidest vöödilise alaosaga.
  • Ülaosas loomamotiividega linane riba, sellele järgneb kumaguriide riba, siis geomeetrilise kirjaga vööt, ja umaguriideriba, alumine äär linane punase geomeetsrilise kirjaga, servas harutatud narmad.
  • Tikand punane ja rohekashall.

Reet Piiri: Tüübilt vadja või isuri. Või isegi Iisaku poluvertsikud.

 

Kui kellegil on huvitava looga rahvarõivaid, siis ka need on meie kogusse oodatud! Võtke meiega ühendust aadressil kogud@svm.ee.

Etnograafiliste esemete kogu sisaldab vanemaid põllutööriistu ja majapidamistarbeid. Esindatud on Virumaale omane rahvapärane käsitöö. Kogu suurus on 2800 museaali.

 

 

 

 

 

 

Ajalooblogi: Alexander von der Pahleni viimne teekond 

Kammerhärra Alexander Johann Karl Magnus von der Pahlen (1819 – 1895) jääb ajalukku eelkõige Balti Raudtee Seltsi presidendina ning raudteeliini Peterburi – Tallinn – Paldiski rajajana. Lisaks sellele oli ta Rüütelkonna peamees (1862 – 1868), maanõunik ja riiginõunik. Aastal 1872 valiti ta Eestimaa Kirjanduse Ühingu presidendiks ning selles ametis tegutses ta kaheksateist aastat. 

EAA.1674.3.749.3

Foto. Alexander von der Pahlen. EAA.1674.3.749.3 

1863. aastal kolis ta Vaidast Palmse mõisa, kus elas oma elupäevade lõpuni. Abielust Olga Frederika Agnes Isabella von Grotega sündis üheksa last – kuus tütart ja kolm poega. 1893. aastal tabas Alexandrit raske haigushoog, mis sundis teda oma viimased aastad veetma voodihaigena kodumõisas. Alexander von der Pahlen suri 7. augusti hommikul ning maeti kolm päeva hiljem Pahlenite hauaplatsile Ilumäe surnuaial.

Matustest kirjutas pikalt ka Postimees.

„10. skpkanti Palmse mõisa – herra kammerherra Alexander baron von der Pahleni surnukeha tema oma matmise-paika Ilumäe kiriku-aiale maamulda. Kadunud herra matmisest wõttis osa, wõib kindlste öelda, kõik Palmse walla rahwas. Selle pääle waatamata, et paras rukki seemendamise aeg oli, woolas igalt poolt inimesi alandlikus leinaehtes oma häätegijat wiimast korda saatma. Palmse mõisast kuni Ilumäe kirikuni 4 wersta kanti kadunu surnukeha peremeestest, ilma et oleks seda hobuste pääle pandud, õladel; kiriku juurest poole wersta kaugusel wõttis suur kogu rahwast ja laulukoor leina rongi wastu. Haua-künkale pandi walla taluperemeeste nimel tore metall-pärg puusärgi pääle, mis juures kohaline kooliõpetaja mõnusas kõnes soojad südamelikud sõnad lahkunud walla-häätegijale hauda järele hüüdis, kõiki tema häätegustd meelde tuletades. Kadunud Pahlen, kui rahwa hariduse edendaja, asutas kõige esiteks walla koolimaja, andis walla hoonete jaoks rohkel käel hinnata materjali; kui looduse ilu armastaja, kinkis tema omast määratu juurest puukoolist puid ja ilupöõsaid talu – õuede ilustamiseks, ja tungima! sõnal pani ka oma wallaperemeestele ette, et need oma majade juure puid ja põõsaid istutaksiwad: kui priiuse armastaja, müüs tema ju sel ajal, kui orja-öö Eestis asus, odawate hindadega peremeestele talu – kohte päriseks, päälegi loomulikkude ja soowitawate tingimistega, nii et 44 aasta jooksul aastase rendi maksuga koos ka ostu-hind oli tasutud; kui helde südamega ja õiglane kristlane, pidas tema oma isast asutatud Ilumäe kirikut ülemal ja aitas neid walla liikmeid, kellel puudus oli wõi kes õnnetuse korral oma waranduje oliwad kaotanud. Ühe sõnaga: Kammerherra Alex. baron von der Pahlen oli oma wallale tõsine häätegija, mikspärast tema wald waranduslisel seisukorral ja hariduse järjel kaugel teistest waldadest ees seisab. Sette pärast just oliwad kadunud mõisa-herrad ka kõik walla inimesed wiimast korda saatmas, armastusega tõsiselt leinates temale wiimast tänu üles näitamas. Nimetatud matmeje-päewal wõis iga üks päältwaataja selgesti näha, kudas eestlane õiglasest südamest oskab oma häätegijat auustada, olgu see mõisa herra wõi keegi muu teise rahwa liige. Praegune Palmse mõisaomanik baron von der Pahlen, kadunud kammerherra poeg, tänutäheks ja oma isa mälestuseks, et wald tema isa nii soojalt on armastanud ja nii auusasti teda tema wiimasele puhkusele on saatnud, kinkis wallale omanduseks kooli jaoks wälja mõõdetud põllu-, karja- ja heinamaad. Et kadunud kammerherrad ka teistes kõrgemas ringkondades auustati, tunnistab see, et pääle matuseid, enamasti igal päewal käiwad suured auumehed ja mõnede seltside saadikud pärgasid Pahleni hauakünkale maha panemas. Nende päewade sees saata Tallinna kaupmehed saadikud hõbepärga lahkunud hauale maha panema, milleks praeguselt mõisaomanikult luba olla palunud. Rahu auujameelelisele häätegijale!  

Alexandri ja abikaasa hauad

Foto. Alexander von der Pahleni ja tema abikaasa hauad Ilumäe kalmistul. 

 

Pahlenite perekonna hauaplats

Foto. Perekond von der Pahlenite hauaplats Ilumäe kalmistul 

Käesoleva aasta augustis möödub 125 aastat Alexander von der Pahleni surmast. Sel puhul toimub sügisel Palmse mõisas tema elule ja tegevusele pühendatud konverents.  

 

Susanna Murel SA Virumaa Muuseumid teadur