Ajalooblogi: Rakvere muuseum 90. III osa 1961 – 1970

Jätkame Rakvere muuseumi kroonika lehitsemist. 1961 – 1970.

1961.a. kolis Tallinna t 3 majast välja rajooni arhiiv ja seega oli nüüd kogu maja muuseumi kasutuses. Kohe alustati remonti uutes juurdesaadud ja senistes ekspositsiooniruumides. Peale remondi lõppu taastati endine ekspositsioon looduse ja ajaloo osakonnas ning pandi välja uus ekspositsioon nõukogude perioodi kohta.

Ekspositsiooni korrastamine. Pildi taga tekst: Kust see tolm küll tuleb 1961

Rakvere Teatrile aluse pannud Rakvere Näitlejate Ringi 40.aastapäeva tähistati näituse ja koosviibimisega.

Rakvere Näitlejate Ringi 40. aastapäev 25.11.1961. Kõik osavõtjad tuletõrjemaja saalis.

Rakvere Näitlejate Ringi liige Roman Varts annab muuseumile üle eksponaate 25.11.1961

Aasta jooksul oli avatud rida kunstinäitusi: Eesti NSV fotokunst; Leedu graafiku V. Jurkunase personaalnäitus; J. Jenseni karikatuuride näitus; Roman Treumani personaalnäitus, rajooni isetegevuslike kunstnike näitus ja tarbekunstinäitus. Lisaks eksponeeriti veel Meremuuseumi näitus „Mehed, laevad, meri“.

Korraldati mitmeid kogumisekspeditsioone, muu hulgas Tudulinna, Roostoja ja Mäurassaare kanti,  1944.a seal tegutsenud partisanisalga tegevuspiirkonda.

Muuseumi koossesis oli järgmine: direktor Leili Pajos, teaduslikud  töötajad Odette Landberg-Kirss, Aleksander Rünk, Illa Kuslap, fondide hoidja Laine Leet. Töölt lahkus raamatupidaja August Aave, kes oli selles ametis olnud kogu sõjajärgse perioodi, asemele tuli Valve Madar.

Järgnevad kaksteist aastat olid neli tegusat ja aktiivset naist lisaks Virumaale hästi tuntud ka vabariigi muuseumitöötajate seas ning selles ringkonnas oli nende sõbralikuks hüüdnimeks „Rakvere moorid“.

Muuseumitöötajad Illa Kuslap ja Laine Leet

Odette Kirss ja Leili Pajos Tallinna tänaval, teel raamatukogusse 1960

Muuseumis oli 16 433 eksponaati ja külastajaid aasta jooksul 12488 (235 eksursiooni 5548 osalejaga).

Vabariiklik seminar Tallinnas 1961. Lõpupidu Vabaõhumuuseumis

Vasakult U. Roosimaa (loodusmuuseum), Odette Landberg, Leili Pajos, A. Altmäe (Vilde muuseum), Ants Pärna (Meremuuseum), Aleksander Krull (Võru muuseum)

1961.a. seminari lõpupeol tegi laulusõnad Ants Pärna

1962. aastal keskenduti Rakvere linna tööstuse uurimisele ning koostati vastav näitus. Selle tulemusel võeti kogusse arvele palju toodangunäidiseid.

Tähistamaks Rakvere Muuseumi Seltsi asutamise 35. aastapäeva korraldati muuseumikülastajate konverents ning väike näitus muusuemi ajaloost. Samuti viidi veebruaris läbi rajooni kodu-uurijate päev, millest võtsid osa Rakvere, Rägavere, Võsu ja Roela koolid.  Muuseumi juurde organiseeriti pensionäride kodulooring, kus osalejad olid huvitatud väiksemate teemade uurimisest ja eriti kogumistööst.

Suvel toimusid arheoloogilised kaevamised Kunda linnas asuval kalmel. Kaevamisi juhendas Tanel Moora. (Leiud RM 1901 A 6:1-18)

Kunstinäitustega esinesid R. Sagrits, N. Mei, L. Kokamägi, lisaks toimus ka tavapärane isetegevuslike kunstnike näitus.

1963. a. tegeleti mitmete teemade uurimisega ning uue ekspositsiooni ettevalmistamisega. Aasta lõpul anti ekspositsiooniplaan töösse, kujundajateks Tallinna Reklaamibüroo kunstnikud Kaljo Puust ja Heino Luup. Taas toimus mitmeid kunstinäitusi, muu hulgas näitus Rakvere rajooni elanikele kuuluvatest kunstiteostest.

Veebruaris toimuval muuseumikülastajate konverentsil oli direktori ettekanne muuseumi tööst eelneval aastal ning teine ettekanne teemal „Kuidas valmib ekspositsioon“. Kodulooringide juhendajatele korraldatud nõupidamisele tuli kahjuks vähe osalejaid. Kevadel toimusid kohtumised Rakveres paiknenud sõjaväeosadega – piirivalvurite ja suurtükiväelastega, kus neile tutvustati linna ajalugu.  Sügisel korraldati koos kodu-uurijatega kultuurimälestiste kaitse päev.

RMF 512:39 Rakvere rajooni kultuurimälestiste kaitse päev Rakvere Kultuurimaja saalis 1. 11. 1964.a. Presiidiumilaua ääres vasakult: Rakvere Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees Enn Mikker, Rakvere Rajoonidevahelise Koduloomuuseumi direktor Leili Pajos, rajooni kodu-uurimise toimkonna esimees (arhiivi juhataja) Eva Käo, ENSV Teaduste Akadeemia Kodu-uurimise komisjoni sekretär Eva Maaring. Kõnepuldis arhitektuurimälestiste kaitse inspektor Olev Maas.

Seoses vajadusega täiendada Suurt Isamaasõda käsitlevat ekspositsiooni, tegeleti I Eesti partisanibrigaadi ajaloo uurimisega ning korraldati partisanide kokkutulek ja Salla punakaartlaste kokkutulek.

RM F 363:14 Endiste partisanide kokkutulek Katase külas Peipsi ääres. Meenutab endine partisan Enn Aasa. Mikrofoniga Eesti Raadio reporter, märkmeid teeb Leili Pajos. Foto A. Soon 1963

1964.a. aprillis muuseum suleti, alustati kapitaalremondiga, kuna pööningu puitosades oli seen. Katus võeti maha, selgus, et kahjustused on suuremad, kui arvati. Õnneks oli kuiv suvi, kuid jaanipäeval olid tugeva äikesevihma järel põrandad üleni vee all. Sügiseks sai katus küll peale, ülemisel korrusel ka uued laed ja üks põrand ning uued ahjud. Kuid raha oli otsas ja tööd jäid seisma. Maja nägi hirmus välja – vitriinid ja materjalid segamini värvipottide, lubjatünnide jms.

Aasta alguses, enne remonti jõuti veel korraldada tradistiooniline muuseumikülastajate konverents ning kunstnik Hando Mugasto tööde näitus.

RMF 384:9 Hando Mugasto näitus Rakvere muuseumis 1964
RMF 384:5 Keskel kunstniku tütar Krista Murumägi

Et inimesed muuseumi ei unustaks korraldati väiksemaid näitusi väljaspool muuseumi – raamatukogus, kinos, teatris, koolimajades. Suurim oli kultuurimajas toimunud näitus „Rakvere tööstus“, mis oli küll eksponeeritud ainult paar päeva. Septembris korraldati esimene menukas seenenäitus, kus oli eksponeeritud 120 liiki seeni.

1965.a. Ka see aasta algas remondi muredes. Küll ei olnud raha või töömehi või materjali. Muuseumi fuajeesse tehti ahi Viru-Jaagupi pastoraadi lammutamisel saadud pottkividest. Suur probleem oli torude leidmine, mida näituste riputamiseks lae alla panna. Uus ekspositsioon tehti  1920-1940, 1940-1941 aastate ja Suure Isamaasõja.kohta Looduse osakond jäi avamata, kuna ekspositsioon oli vananenud ja uue loomiseks ei olnud raha. Ministeeriumi jaoks oli muidugi esmatähtis nõukogude perioodi kajastamine. Teostus telliti Tartu Kunstitööde Kombinaadilt. Tähtajad muudkui venisid, kuid aasta lõpuks saadi siiski valmis.

Aasta alguses pöördus muuseumi poole Kunda Tsemenditehase juhtkond palvega abistada tehast muuseumi loomisel. Odette Landberg asus materjale läbi vaatama ja ekspositsiooni plaani koostama. Muuseumi jaoks oli ette nähtud 3 ruumi tehase endises kontorihoones, kuid esialgu  ei saanud see mõte teoks, kuna ruumid ei vabanenud.

Aasta jooksul oli Valli Lember-Bogatkina ja Valdur Ohaka personaalnäitused, etnograafiamuusuemi näitus „Soome-ugri rahvakunst“, Kristjan ja Paul Raua mälestusnäitus.

RMF 512:26 Kristjan ja Paul Raua juubelinäituse avamiselt Rakvere Muuseumis 23. 10. 1965.a. Avasõnu ütleb Eesti Kommunistliku Partei Rakvere Rajoonikomitee I sekretär Richard-Paul Keer.

Septembris oli avatud sügisene seenenäitus, kus külastajaid väga palju, kuid näitusega oli ka palju vaeva. Igaks hommikuks tuli leida auto, millega metsa värskete seente järgi sõita, et enne avamist vanad seened värskete vastu välja vahetada.

Muuseum oli osaline E. Vilde mälestuskivi avamisel Muugas, Evald Tammlaane mälestustahvli avamisel Vihulas ja Eduard Viiralt mälestustahvli avamisel Varangu mõisa kõrvalhoonel.

RMF 512:42 Mälestustahvel Varangu mõisa valitsejamaja 1965

Sel aastal toimus muuseumide kategooriatesse märamine ja sellega seoses palkade tõstmine. Märtsis tuli teade, et muuseum määrati IV kategooriasse ja palgatõus oli seepärast minimaalne. Uued palgad olid järgmised: direktor 90.-, vanemteadur 85.- , teadur 80.-, raamatupidaja 31.-

Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimisringi ekskursioon rakveresse 5.09.1965.a. Külalised ja vastuvõtjad muuseumi ees.

1966.a. Eelmise aasta lõpuks sai Tartu Kunstitoodete kombinaat ekspositsiooni küll valmis, aga avada seda ei saanud, kuna ei olnud klaasi. Alles II kvartalis õnnestus muuseumil hankida klaasi ja ekspositsioon avati maikuus. Koostöös loodusmuuseumi töötajatega koostati uus ekspositsiooniplaan looduseosakonna jaoks ning koguti hulga loodusteaduslikke materjale. Koostati Kunda muuseumi ekspositsiooniplaan, kuid muuseumi siiski veel ei avatud.

Augustis toimus üleliiduline muuseumitöötajate fondialane seminar ja seminarist osavõtjad toodi üheks päevaks tutvuma Rakvere muuseumiga. Selleks puhuks sai muuseum veidi vahendeid juurde ning soetati uut mööblit – fotokapp ja tekstiilikapp. Seminarist osavõtjad jäid nähtuga rahule ja andsid ekspositsioonile hea hinnangu. Neile korraldati ka huvireis Võsule.

Aasta jooksul korraldati mitmeid kunstinäitusi (Avo Keerend, Olga Terri, Nõukogude Eesti graafika, ENSV , fondide näitus (trükised ja tekstiil), arheoloogianäitus, relvameistrite tööde näitus (Ajaloomuuseum), seenenäitus.

RM F 941:14 Prost, E. Rakvere Koduloomuuseumi kodulooringi ekskursioon Tallinnasse 1966. Vasakul heledas mantlis ringi juht Aleksander Mikkal

1967.a. Sel aastal tuli Moskva instruktsioonide järgi tähistada Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäeva. Kuna muuseum soovis tähistada ka oma 40. aastapäeva, siis otsustati traditsiooniline muuseumikülastajate konverents korraldada suuremalt ning kutsuda sinna ka kolleege teistest muuseumidest. Muret tegi ruumide küsimus – esimese korruse näitusesaalid olid juba pikemat aega vanu vitriine ja muud materjali täis. Muuseumil õnnestus saada oma käsutusse hoovipealse maja (Tallinna 3a) poolkeldrikorruse üks laoruum ja inventari sai sinna üle viia.

Konverentsil olid järgmised ettekanded: Rakvere muuseum 1927-1967 – Leili Pajos; SSOR materjalide kogumisest ja uurimisest Rakvere muuseumis – Laine Leet; Rakvere koolinoorte pahempoolne liikumine 1930. aastatel – Illa Kuslap; Põhijooni Rakvere linna ajaloost 18. – 19. sajandil – Odette Landberg. Eksponeeritud oli ka eristend muuseumi ajaloost.

Taas kerkis üles Kunda muuseumi loomine, nüüd soovis tehas muuseumi asutada Rakvere filiaalina. Ekspositsiooni ja vitriinid kavandas kunstnik Jaan Paju. Vitriinid tehti valmis tehase puidutöökojas. Näituse ülespanek tuli muuseumitöötajatel endal ära teha. Tööpäevad venisid väga pikaks, vahel koguni hommikuni. Muuseum avati 5. novembril. Kundas asus tööle Helvi Soodla, kes oli tehase palgal.

Kunda muuseumi esimene ekspositsioon 1967
Helvi Soodla Kunda tsemenditehase muuseumi ees 1968

Tallinna Kunstikombinaat tegeles looduse osakonna ekspositsiooni vormistamisega, kunstnikud olid Aino Tarvas ja Tiiu Kompus. Ekspositsioon pidi valmima 1. maiks, kuid tegelikult pandi üles alles aasta lõpuks ja taas ei olnud vitriini klaasi. Enamik tööd tehti öösiti, kuna kunstnikud armastasid kaua magada ja poole ööni töötada.  

RM Fn 1543:1912 Kapstas, Enno. Vabariiklik kodu-uurijate kokkutulek Rakveres 1967. Selgitusi jagab Odette Kirss

1968.a. Aasta alguses sai muuseum teate, et üleliidulisel muuseumide ülevaatusel saadi II koht ning sellega seoses 200 rubla preemiat. Suvel tõsteti muuseum IV kategooriast kolmandasse ja sellega seoses tõusid ka palgad ning see andis õiguse taotleda juurde uusi ametikohti.

Direktor sai oma koolivenna kaudu Järvakandi vabrikust klaasi ning saadi avada eelmise aasta lõpus valminud loodusosakond. Üle hulga aja oli ekspositsioon täielik – kõik nõutavad osakonnad olid avatud.

RMF 948:5 Vaade looduse osakonna II saalile. Foto K. Baumann 1968

Kunstnikest esinesid oma näitustega Leesi Erm, Leili Muuga, Evald Okas. Fondide näitus tutvustas 1967. ja 1968.a. muuseumisse kogutud eksponaate. Lisaks veel ajalehe „Punane Täht“ fotovõistluse tööde näitus, Usbeki plakati näitus, ehitusmälestiste ning nende restaureerimise näitus, fotogrupi „STODOM“ näitus. Komsomoli aastapäeva puhul oli kohustuslik näitus komsomoli ajaloost.

RM F 940:1 Näitus Ehitusmälestised ja nende restaureerimine

Juurde saadi üks teadusliku töötaja ametikoht ning tööle võeti pensionäride kodulooringi liige Vanda Sardma. Odette Kirsi lapsepuhkuse ajaks tuli tööle õpetaja Evi Vilu, kes erialalt geograaf  ja tegelenud kodu-uurimisega.

Kuna tööruumid hakkasid kitsaks jääma, siis kavandati ümberkorraldusi ja ruumide remonti. Projekti ja eelarve tegi Tallinna teaduslliku restaureerimise töökoda kiiresti, kuid töid teostada ei tehtnud, kuna restaureemist vähe. Rakvere MEK ei tahtnud jällegi teha seepärast, et tegu on kaitsealuse majaga ja tuli teha restaureerimistöid.

1968.a. detsembris suri Richard Sagrits, kes oli muuseumirahvale heaks sõbraks saanud. Leili Pajos ja Laine Leet olid Karepal abiks matuseid korraldamas. Kunstniku soov oli, et Kalame talu jääb pärandina Rakvere muuseumile. Kunstniku lesk Alice tegigi järgmisel aastal testamendi, millega pärandas Kalame talu muuseumile.

Kutse muuseumikülastajate konverentsile 1968.a.

1969.a. Ka sel aastal ei õnnestunud leida ettevõtet, kes oleks muuseumi ruumide remondi teha võtnud.

Kuna oli juubelilaulupeo aasta, siis korraldati ajutine näitus „Virulased laulupidudel“.  Välja oli pandud muuhulgas ka Kunda Tuletõrje Ühingu lipp, mis ühelt poolt oli sini-must-valge. Eksponeeritud oli ta muidugi teise küljega, kuid üliõpilasmalevlased avastasid ja kirjutasid külalisraamatusse tänu sini-must-valge lipu eksponeerimise eest. Kroonikakirjutaja ütleb: „Me ei julgenud seda kirjutust raamatusse sisse jätta, sest kartsime, et Glavlit käib nuhkimas ja meilt võidaks lipp ära võtta“.

Kunstinäitustel olid esindatud Olev Subbi, Hendrik Olvi, Luulik Kokamägi. Toimusid veel Eesti graafika näitus, rajooni isetegevuslike tarbekunstnike tööde näitus, Rakvere lasteaedade laste joonistuste näitus, Ajalehe „Punane Täht“ fotovõistluse paremate tööde näitus, fondide näitus ning Tallinna Botaanikaaia  näitus toalilledest.

Kunda muuseumis eksponeeriti relvakollektsiooni, mille andis üle Rakvere rajooni riikliku Julgeoleku jaoskonna ülem Vladimir Saks. Relvad leiti Kunda linnas Tisleri t maja pööningult. Kokku oli seal 3 püssi, 9 püstolit, 9 mõõka ja 9 tääki.

Kokku oli aasta lõpuks 33944 eksponaati. Külastajaid Rakveres 12 415, Kundas 3351.

RM 2457 Aj 512:1 Kunda Valla Vabariiklik Tuletõrjeühingu lipp
RM 2457 Aj 512:1 Kunda Valla Vabariiklik Tuletõrjeühingu lipp

1970. a. algas kapitaalremont, mis kestis mitu aastat. Alumisel korrusel oli plaanis näituseruumi tegemine ja taastada selline planeering nagu oli maja ehitamise ajal. See tähendas vaheseinte, põrandate ja ahjude lammutamist ning uute rajamist. Ka II korruse saalides oli vaja osaliselt põrandaid vahetada ning teha uued ahjud.

Aasta lõpuks sai remonditud välisfasaad, sisetööd jätkusid. Kuna majas üritusi ega näitusi korraldada ei saanud, siis eksponeeriti väiksemaid väljapanekuid mujal. Lenini 100. sünniaastapäeva puhul koostati stendinäitus ning saadeti ringlema maakultuurimajadesse. Materjal saadi Moskvast revolutsioonimuuseumist. Sealt said kõik vastavaid fotokomplekte tellida ja nii vorbiti Balti merest kuni Vladivostokini ühesuguseid näitusi, kuid NSVL Kultuuriministeerium oli väga rahul. 

Rakveres Tiigi ja Vabriku tänava laiendustöödel oli plaanis lammutada vana mõisa kaalukoda. Muuseum astus vahele ning hoone säilitati ja anti muuseumi kasutusse.

Muuseumi koosseisu tuli juurde kultuurimälestiste inspektor Helmut Joonuks.

RMF 1331:47 Kaalukoda Tiigi ja Vabriku tänava nurgal.

Pilvi Põldma SA Virumaa Muuseumid peavarahoidja

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s