Ajalooblogi: Rakvere muuseum 90. II osa : Noppeid muuseumi kroonikast aastatest 1951 – 1960

1951.a oodati jätkuvalt uute täiendavate ruumide kätte saamist. Sel ootuse aastal ekspositsiooni ei muudetud, tegeleti ekspositsiooniplaanide koostamisega arvestades juba uusi ruume.

ENSV Teaduste Akadeemia arheoloogia sektor kutsus muuseumi osalema arheoloogilistel kaevamistel Kloodi linnusel. Kaevamisi juhatas arheoloog Marta Schmidehelm. Teetööde käigus avastati uus kalme Aseri tee ääres, seal juhatasid kaevamisi Osvald Villem Saadre ja A. Pärss. Leiud on muuseumi kogus tulmenumbritega Kloodi RM 124 A 1:1-30 ja Aseri RM 121 A 5:1-275.

RM _ 121 A 5:190 Ripats ristipoodu kujutisega 16 saj lõpp – 17. saj algus, leitud Aseri kalmelt. Museaal on leidnud kajastamist Tõnno Jonuksi ja Kristiina Johansoni koostatud raamatus „101 Eesti arheoloogilist leidu“. Tallinn: Varrak, 2017, lk 14—15.

Muuseum sai ülesandeks koos kultuuriosakonnaga rajooni territooriumil asuvate kultuurimälestiste kontrollimise. See oli väga mahukas töö, kõik objektid tuli ükshaaval üles otsida ja muuseumil ei olnud oma transpordivahendit. Aasta lõpuks tööd ei lõpetatud. Väljaspool muuseumi tehti 6 näitust. Muuseum jätkas endises koosseisus Aleksander Rünk, Linda Rünk ja Leili Pajos ja raamatupidaja ning koristajad-valvurid.

Külastajaid oli 6142.

1952.a. oli muuseum terve aasta suletud. Ruumid ei vabanenud, alustatud remont oli pooleli. Raamatukogu kolis lõpuks välja alles detsembris. Remondi ootel ruumides korraldati isetegevuslike kunstnike kunstinäitus. Jätkati arheoloogiamälestiste kontrollimist. Aasta jooksul koguti 102 eksponaati.

Muuseumitöötaja Tudu Metsapunktis tutvumas moodsate metsatöö masinatega

1953. a alguses võeti kohustus avada uus ekspositsioon valimiste päevaks so 22. veebruariks. Päev enne kontrollis komisjon, mille koosseisus oli ka Glavliti esindaja F. Moorberg, pingelise töö tulemusel koostatud ekspositsiooni ning jäi tulemusega rahule ja lubas muuseumi avada. Kaks esimest ruumi oli looduse osakond, kolm järgmist ajalugu ja neli viimast saali nõukogude periood.

Ekspositsiooni põllumajanduse osakond. Ülal Aleksander Rüngi 4 osaline õlimaal põllumajanduse ajaloost. Praegu muusuemikogus arvel RM 428 K357 – RM 431 K360.

Novembris toimus muuseumitöötajate vabariiklik seminar, kus analüüsiti muuseumi tööd ja ekspositsiooni ja jäädi sellega üldiselt rahule. Rakvere Raj RSN Täitevkomitee arutas muuseumi tööd ja oli rahul ekspositsiooni ning kogudega, kuid heitis ette, et puudulikult on kujutatud revolutsioonieelne- ja nõukogude periood. Samuti pidas väheseks ekskursioonide organiseerimist ning loengute ja vestluste pidamist. Samuti oldi rahulolematud kultuurimälestiste kontrollimise ja registreerimise tempoga.

Muuseumi lahtioleku ajaks kinnitati kell 12 – 18 ja suletud oli muuseum teisipäeviti. Museaale oli aasta lõpuks 3105 ning külastajaid 10 008.

1954.a. alguses kontrollis muuseumi Kultuuriministeeriumi Kultuurhariduslike Asutuste Peavalitsuse muuseumide osakonna vanem-inspektor N. Russanov. Kontrollimise aktis sõnastati, et ruumide suuruse poolest on muuseum vabariigi teiste muuseumidega võrreldes eelistatud olukorras, kuid fondide hoidla ei kõlba, sest on poolkeldriruum ja liiga väike. Külastatavuse poolest on muuseum eesrindlaste seas, näitusi tehakse palju, aga loenguid on peetud vähe. Ekspositsioonile heidetakse ette kohaliku materjali vähesust ning seda, et kajastamata on kultuurielu. Eksponaadid on küll arvele võetud, kuid ei ole tehtud teaduslikku inventeerimist ning juurdekasv on väike. Soovitatakse kasutada rohkem aktiivi abi.

1954.a. täiendati ekspositsiooni põllumajanduse ja ja tööstuse osakonnas. Kevadkülvi ja viljakoristuse perioodiks saadeti kolhoosidesse rändnäitused.

Näide Riho Lahi kujundatud looduse osakonna ekspositsioonist 1954

1955.a. saadi maja alumisel korrusel juurde mõned ruumid, mis võeti kasutusele näituse saali ja tööruumidena. Esimene näitus uues ruumis tähistas I. V Mitšurini 100. sünniaastapäeva.

Tõenäoliselt oli sellel näitusel eksponeeritud ka 1949.a. Aleksander Rüngi poolt maalitud Mitšurini portree, mis praegu muuseumikogus arvel RM 406 K 356.

Ajutise näitusega märgiti ka ENSV 15. aastapäeva. Kevadkülvi ajaks saadeti kolhoosidesse väike rändnäitus.

Leili Pajos osales ENSV TA Ajaloo Instituudi korraldatud arheoloogilistel kaevamistel Toolse linnamäel. Kaevamisi juhatas Tanel Moora, kuid leide ei saadud. Juulis lahkus töölt teaduslik töötaja Linda Rünk, tema kohale asus Leili Pajos ning fondidega tuli tegelema Laine Rulli (hiljem Leet), kes oli töötanud Haljalas eesti keele ja kirjanduse õpetajana.

Peavarahoidja Laine Leet
Leili Pajos ja Laine Leet Sallas arheoloogiamälestisi kontrollimas 1955

1956.a. hakati ette valmistama uut ekspositsiooni, koostati ekspositsiooniplaanid revolutsiooni ja Suure Isamaasõja sündmuste kajastamiseks. Kolhoosidesse ja rahvamajadesse saadeti rändnäitus, mis tutvustas NLKP XX kongressi materjale. Majas korraldati Rakvere rajoonist pärit kunstnike tööde näitus, publikuga kohtusid Virumaalt pärit kunstnikud Richard Sagrits ja Richard Uutma. Muusem organiseeris arheoloogilised kaevamised Põlulas ja Roelas, kaevamisi juhatas Evald Tõnisson (leiud muuseumis arvel RM 560 A2: 1-23)

Arheoloogilised kaevamised Põlulas Kakumäel. Redelil pildistab Evald Tõnisson. Selgus, et kalme ei sobi kaevamisteks ja jätkati Roelas.
Arheoloogilised kaevamised Põlulas Kakumäel. Redelil pildistab Evald Tõnisson. Selgus, et kalme ei sobi kaevamisteks ja jätkati Roelas.

1957.a. alguses jätkus muuseumi majas eelmise aasta lõpus alanud kapitaalremont, mis lõpetati aprillis. Seejärel asuti taastama vana ja üles panema uut ekspositsiooni. Aasta alguses andis direktor muuseumi tegevusest aru Rakvere Raj RSN Täitevkomiteele. Täitevkomitee otsustas, et muuseum tuleb külastajatele avada 15. aprilliks, välja panna uus nõukogude perioodi ekspositsioon, tuleb tihendada sidet koolidega ja luua kindel aktivistide võrk jne.

Aasta jooksul korraldati 4 kunstinäitust.

Suvel toimusid arheoloogilised kaevamised Toila kalmel, juhatas Evald Tõnisson (leiud RM 584 A 3: 1-237).

Arheoloogilistel kaevamistel Toilas. Ees vasakult: Laine Leet, Evald Tõnisson, Ants Leet, Leili Pajos. Taga keskel joonestaja Toomas Lepiksaar. Ülejäänud on kaevamistel osalenud Rakvere I Keskkooli X klassi õpilased.

Majas vabanes veel 3 ruumi, mis kavatseti peale kapitaalremonti kasutusele võtta fondihoidlana. Probleemiks oli püsiva kütja-majahoidja leidmine, sest tööd oli palju – korras hoida tänav ja hoov ning kütta 16 ahju.

Eksponaate oli aasta lõpuks 3946 ja külastajaid 7928.

1958.a. alustati ajaloo osakonna vanema perioodi välja paneku ümber tegemisega. Suvel jätkati arheoloogiliste kaevamistega Toilas (leiud RM 616 A4:1-318)

Üks huvitavamaid leide RM 616 A 4:184 Kärbissõlg

Palju oli tööd koolide kodulooringidega, lisaks pidevale nõustamisele korraldati ka eraldi õppepäev. Aasta lõpus asutati muuseumi juurde kodulooring, koostati tööplaan ning otsustati kohalikus lehes hakata välja andma koduloo-teemalist erilehekülge.

RMF 981:7 Teaduslik töötaja Leili Pajos uurimas muuseumi aktivisti Evi Vendi (fotol paremal) toodud Porkuni hõbeaaret 1958.a. (käevõru ja 15 münti RM 580 ja RM 581 N 2183:1-15)

Lõpetati fondiruumide remont ning lõpuks oli võimalus paigutada esemed enam-vähem normaalselt riiulitele.

Kuna suurem osa Tapa rajoonist asus Järvamaal, siis viidi piirkond Paide Rajoonide vahelise Koduloomuuseumi tööpiirkonnaks.

1959.a. suuremaks sündmuseks oli Jakob Liiva 100 sünniaastapäeva tähistamine näituse ja mälestustahvli avamisega.

RMF 86:48 Vaade näitusesaali 1959
RMF 86:46 Jakob Liiva mälestusnäituse avamisel 28. 02. 1959.a. räägib oma mälestusi Elsa Mäesak.

Juulis lahkus töölt senine direktor Aleksander Rünk, ning direktoriks sai Leili Pajos. Teaduslikuks töötajaks tuli Odette Landberg-Kirss, kes koostas ajaloo osakonna uued ekspositsiooniplaanid kuni 19. saj II pooleni. Kujundas jätkuvalt Riho Lahi.

RMF 646:302 Odette Landberg tutvub eksponaadiga – Iila küla esimene kell (RM 976 Aj 955). Foto E. Norman 1960.

Augustis-septembris toimusid E. Tõnissoni juhtimisel arheoloogilised kaevamised Vallimäel (leiud RM 999 A 7: 1-1456).

Kaevand Vallimäel 1959

Sel aastal võeti vabariigi muuseumides kasutusele museaalide ühtne arvelevõtu süsteem. Kõik museaalid tuli nüüd ümber kanda uutesse fondipäevikutesse. Läbi viidi ka kogude inventuur. Palju tähelepanu pöörati kogumisele ja selle tulemusel oli aastane juurdekasv rekordiline 4661, millega kogu üldarvuks oli aasta lõpus 9578. Külastajaid 11700.

1960. a. lõpetati ekspositsiooni uuendamine ja koostati ekspositsiooni juht.

Käsikirja koostasid O. Landberg ja L. Pajos, fotod tegi Rein Maran, kujundas Riho Lahi, väljaanne trükiti Tartus H. Heidemanni nim trükikojas. See oli muuseumi esimene trükis.

Korraldati näitus Kunda tsemenditehase 90. aastapäeva tähistamiseks.

Samuti korraldati mõned kunstinäitused (E. Kollom, P. Raud), aga ka fondide näitus.

Ajalehes „Punane Täht“ anti regulaarselt välja erilehekülge, mille põhiliseks koostajaks oli O. Landberg. Alustati museaalide teadusliku inventeerimisega (kirjeldamisega).

Jätkusid arheoloogilised kaevamised Vallimäel (leiud RM 1121 A 7:1457-1981).

 Aasta lõpuks oli museaale 11884, külastajaid 12002.

Vaateid muuseumi ekspositsioonile 1959-1960. Fotod K. Bauman.

RMF 98:5 Vaade ajalooosakonna ruumidele
RMF 98:11 Biogrupp Rebane loodusteaduse osakonnas
RMF 98:20 Põllumajandusosakonna ekspositsioon
RMF 98:23 Tööstuse osakond, metsatööstuse ekspositsioon

SA Virumaa Muuseumid peavarahoidja Pilvi Põldma

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s