Ajalooblogi: Ilumäe kabeli vitraažvapid

95669680_2845092502265112_4661398310668468224_n

Foto: Stanislav Stepaško

Kuna kihelkonnakirik Kadrinas jäi Palmse mõisast liiga kaugele, alustas Arend Dietrich von der Pahlen 1729. aastal oma talupoegade tarbeks Ilumäele kabeli ehitamist. Kreeka risti kujulise puitkabeli aknaid ehtisid 16 vitraaži, millest neljal oli kujutatud A. D. von der Pahleni ja tema abikaasa Magdalena Elisabeth von Derfeldeni, neljal mõisaametnike ja seitsmel talupoegade vappe. Rahvajutu järgi telliti vapid Pariisist, kuid kunstiajaloolase A. Heina arvates valmistas need Tallinna klaasimaalija Johann Samuel Reimers. Kuna aga üks vappidest oli pühendatud Tallinnas tegutsenud klaasimaalija Daniel Öhlersile, peab hoopis teda töö teostajaks pidama. Kõigi vappide kilp on varustatud kaski (kiivri) ja vapimantliga. Parunipere ja mõisaametnike vappidel hoiavad vapimantlit terasturvistes vapisulased, talupoegade vappidel on nende asemele paigutatud loorberioksad. Talupoegade vapid, va Marten Sae oma, eristuvad ka selle poolest, et nende vappide kaski kohal on kõigil kolm viljapead.


 

95542356_814101352446473_6205049414147375104_n

Foto: Stanislav Stepaško

 

A. D. von der Pahlen ja tema abikaasal M. E. von Derfelden (Dörfelden) olid oma vappidega esindatud kahel aknal. Pahlenite perekonnavapi kilbi I väljal oli kolm valget roosi ja lõvi, II väljal ratsutav kürassiir, III väljal kolm punast roosi ja IV väljal ristatud arkebuusid, südakilbil vana sugukonnavapp – kolm rohelist pärnalehte. A. D. von der Pahlen (01.01.1707–24.03.1753.) abiellus 15. mail 1728 M. E. von Derfeldeniga (17.04.1793 – 9.08.1793), Nad said 14 last, teiste seas oli ka hilisem ratsaväekindral, St Peterburgi sõjakuberner ja keiser Paul I troonilt tõukamisega tuntuks saanud krahv Peter Ludwig von der Pahlen. M. E. von Derfeldeni vapikilbil (sinise põhjaga) on kolm hõbedast kala ning kaski kohal tiivad, millel on samuti kolm kala.


95592026_272941330549625_984848714075996160_n

Foto: Stanislav Stepaško

Palmse valitseja Jacob Johann Krahni vapi kilbil on kujutatud pesal oma südameverega poegi toitev pelikan ja kaski kohal seisev toonekurg (saksa k Krahn). Lipnik J. J. Krahn ilmus meetrikaraamatusse 1726. aastal ning 1728.–1733. aastani nimetati teda seal valitsejaks. J. J. Krahn oli paljude mõisa talulaste ristiisa.


95568029_1450469505135809_949464643187769344_n

Foto: Stanislav Stepaško

Ewalt (Ewold) Muicki vapi kilbil on süda, millest Jüri Keevalliku järgi kasvasid välja „kolm hingepuhtusele viitavat liiliaoksa”. Kolm liiliaõit on samuti kaski kohal. E. Muicki mainiti Kadrina kihelkonna meetrikaraamatus esmakordselt 1712. aasta veebruaris. 1714. aastal oli ta Vatku (Watküll) mõisa valitsejaks. Ta oli Palmse talurahva ja teiste mõisate sakslastest ametnike seas lugupeetud mees, olles sageli vastsündinutele ristivanemaks. Abielust Anlena Jungiga, oli neil tütar, Ann. Tema sünni- ja surmadaatumid on teadmata.


95537348_231519391509577_2872027957772156928_n

Foto: Stanislav Stepaško

Üks vappidest on purunenud ning selle vapiosa ja osa allkirja puudub. Tõenäoliselt oli see pühendatud Hulja mõisa valitsejale Matthias Mühlenbachile, kes abiellus maanõunik Gustav Christian von der Pahleni toatüdruku Kayga (Kaysa). ja oli aastail 1725–1734 paljude Palmse mõisa talulaste ristivanem. Matthias ja Kay Mühlenbachi poja Gustaff Christian Mühlen Bachi (Gustav Christian Mühlenbach) vapi keskel on kujutatud meri, kaski peal kolm lille. Ta ristiti 10. veebruaril 1728, kuid suri juba 24. oktoobril 1731. Tema ristivanemad olid maanõunik G. Ch. von der Pahlen, maanõunik von Rosen ja preili von der Pahlen Mädapealt. Vappe on seostatud Sagadi mõisa Liggedama veskikohalt pärit Mühlbachide perega, kuid see ühendus on meelevaldne.


95690144_327352864899801_2530667543383769088_n

Foto: Stanislav Stepaško

Daniel Öhlersi vapi kilbil kujutatakse maalivat meistrit ja kahte lõvi, mis on ehk viide piibliloole Taanielist lõvide augus, kaski kohal on lind sõrmusega nokas. Klaasimaalija D. Öhlers sündis Hamburgis, oli alates 28. veebruarist 1721 Tallinna kodanik ning maeti 13. veebruaril 1732 Tallinnas. Abielust Gerdruta Elisabeth Packeliga oli tal tütar Barbara Helena.


Ilumäe kabeli vappide haruldasema osa moodustavad kindlasti mõisa talupoegade vapid, kuid neist juba kahe nädala pärast lähemalt.

 

Uno Trumm SA Virumaa Muuseumid vanemteadur

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s