Ajalooblogi: Võiduajamine, mille auhinnaks oli Palmse mõis 

Ratsakunst ja hobused on Palmse parunitel alati tähtsal kohal olnud. Carl Magnus von der Pahlenil olnud tallis 36 sõiduhobust. Ka tema poeg, Alexander, olnud kirglik ratsutaja kes tihti talli külastas, et oma lemmikhobusele midagi suupärast viia. Anna von Grünewaldti mälestustest võib lugeda, et ka Alexandri lapsed veetsid aega külade vahel ratsavõistlusi pidades.    

1909. aasta 27. juuni/10 juuli

kirjutab Nordlievländische Zeitung Tallinna ratsakunsti edendamise seltsi (Revaler Verein zur Förderung der Reitkunst) korraldatud ratsavõistlusest. Sellest võttis  osa värvikas seltskond – parun Pahlen Palmsest, von Neff Muuga mõisast, Albert Kuldkepp Kärevete mõisast ning preili Mary Hoepenner.  Distants oli järgmine: Tallinn, Keila, Saue, Saku, Tallinn – ühtekokku 60 versta (64km).  

Esimese koha sai härra Kuldkepp, kellel kulus vahemaa läbimiseks 3 tundi ja 45 minutit, 7 minutit hiljem jõudis finišisse von Neff. Parun Pahleni jaoks lõppes võidusõit üsna õnnetult. Saku lähedal vajus tema hobune läbi silla ning loom leiti päev hiljem surnult.

Nordlievländische Zeitung Nr 142. 27.juuni/10. juuli 1909 

 

Gustav und Hans Georg

Foto. Gustav Christian von der Pahlen koos poja Hans Georgiga Palmses aastal 1914. (von der Pahlenite erakogust)

 

Kaks sajandit varem toimus rahvasuu kohaselt võiduajamine, mille auhinnaks oli Palmse mõis.  

 „[…]Olles lähedane ja usaldusalune, olewat üks Pahleneid, Arend Pahlen, suutnud sooritada koos teise mõisnikuga Wene keisrile Peeter I. mingi erilise teene, mille eest Palmse loss lubati sellele neist kahest, kumb jõuab enne sinna. Lähtekohaks oli tsaari palee Peterburis, kust wäljuti tõllaga, kumbki oma hobustega. Täites wäljumisel ettekirjutatud nõuded, sõideti kõrwuti mööda pikka maanteed, kui äkki teise mõisniku tõld põlema süttis. See juhtunud umbes Waiwara mõisa piirkonnas. Sõiduriista kustutamine ja parandamine nõudis aega, selle aja jooksul jõudis Pahlen oma hobustega ja tõllaga hea hulga maad wõistlejast ette, kes teda enam ei tabanud. Loss langes loomulikult Pahlenile. Nagu hiljem selgunud, olla Pahlen isiklikult lähtekohas enne wäljasõitu puistanud liiva wastase tõllarattarummu, kus see kauase hõõrumise tagajärjel süütas sõiduki. Kui keiser sellest kuulnud, naernud südamest, ja kuigi mõis poolkaudu pettusega langes Pahlenile, jättis ta selle siiski temale, hinnates eriti viimase leidlikkust.[…]“

Postimees, nr. 251, 18 september 1939 

 

Pahlenite perekonna kohta kogutud legende saab lugeda raamatust „Palmse lood. Geschichten von Palms, kuhu on koondatud F.R Kreutzwaldi poolt kogutud ja kirja pandud rahvajutud.

 

Susanna Murel
SA Virumaa Muuseumid teadur

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s